Registreeri

Lühike ajalugu

Kerige alla
Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ISC) loodi 2018. aastal 1931. aastal asutatud Rahvusvahelise Teadusnõukogu ja 1952. aastal asutatud Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Nõukogu ühinemisel. ISC esimene peaassamblee toimus Prantsusmaal Pariisis 2018. aastal. juuli XNUMX.

Uus organisatsioon loodi teaduse ülemaailmseks häälekandjaks ja teaduse kui ülemaailmse avaliku hüve edendamiseks. ISC asutamisstrateegia rõhutab, et teaduslik arusaam pole kunagi olnud ühiskonna jaoks olulisem, kuna inimkond maadleb planeedil Maa jätkusuutliku ja õiglase elamise probleemidega.  

Selles kontekstis ja ajal, mil teaduse häält on raskem kuulda võtta, kaitseb ISC teaduse loomupärast väärtust ja väärtusi, nõustab otsustajaid ja julgustab avalikkust teadusega tegelema. 

Ühinemisprotsessi kohta lisateabe saamiseks vaata seda Gitbooki, mida ühinemise käigus regulaarselt uuendati.

Peamised esiletoomised

Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ICSU)

ICSU tõi kokku teadlased üle maailma, kes tegelevad kõige olulisemate kaasaegsete teadusküsimustega. Organisatsioon julgustas rahvusvahelist teaduslikku koostööd ja tegeles teadusuuringute väljakutsetega mitmete interdistsiplinaarsete organite kaudu, tehes koostööd teiste organisatsioonidega ühisalgatuste alal ja koordineerides rahvusvahelisi programme, sealhulgas 2007.–2008. Rahvusvaheline polaaraasta, 1964.–1974 Rahvusvaheline bioloogiline programm ja 1957.–1958 Rahvusvaheline geofüüsika aasta 

ICSU mängis olulist rolli teaduspõhiste nõuannete pakkumisel poliitikakujundajatele, sealhulgas peamise teadusliku nõunikuna poliitikakujundajatele. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents Rio de Janeirosja WSSD 2002. aastal Johannesburgis 

ICSU korraldas rahvusvahelisi konverentse ja mobiliseeris teadusringkondi ülemaailmsete partnerluste ja programmide kaudu. Suuremate ICSU projektide hulka kuuluvad Rahvusvaheline geosfääri-biosfääri programm, DIVERSITAS: Rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse teadusprogramm ja globaalsete keskkonnamuutuste rahvusvaheline inimmõõtmete programm.  

ICSU pärand hõlmab ka maailma kliimauuringute programmi (WCRP), mille asutas koostöös Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga. WCRP on jätkuvalt kõige kauem tegutsenud ülemaailmne algatus, mis on pühendatud ainult kliimauuringute koordineerimisele. 


ICSU ajaskaala

9 oktoober 1899 Rahvusvahelise Akadeemiate Assotsiatsiooni asutamine, Wiesbaden, Saksamaa. Esimene maailmasõda lõpetab selle esimese katse rühmitada maailma akadeemiad.
1919-31 Rahvusvaheline Teadusnõukogu – avakoosolek Brüsselis, ettevalmistused ICSU asutamiseks, et selle liikmeteks kaasata ka teadusliidud.
1931 ICSU asutati Brüsselis. Ametiühingud nüüd täisliikmed
1947 Ametlikud suhted UNESCOga
1957 Asutati ookeaniuuringute teaduskomitee (SCOR).
1957-58 Rahvusvaheline geofüüsika aasta, ühtlasi 3. rahvusvaheline polaaraasta
1958 Loodi kosmoseuuringute komitee (COSPAR) ja Antarktika uuringute teaduskomitee (SCAR).
1960 Raadioastronoomia ja kosmoseteaduse sageduste eraldamise teaduskomitee (IUCAF) käivitamine
1962-7 Vaikse päikese aastad – IGY järg, mis korraldati päikese maksimumi ajal, selle programmi eesmärk oli viia läbi uuringuid päikese miinimumi ajal
1964-74 Rahvusvaheline bioloogiline programm – IGY-st inspireerituna oli see kümneaastane pingutus suuremahuliste ökoloogiliste ja keskkonnauuringute koordineerimiseks.
1966 Loodi arengumaade teaduse ja tehnoloogia komitee (COSTED) (piirkondlike büroode eelkäija), asutati andmekomitee (CODATA), asutati päikese-maafüüsika teaduskomitee (SCOSTEP).
1967 Ülemaailmne Atmosfääriuuringute Programm (GARP) (maailma kliimauuringute programmi (WCRP) eelkäija) asutati (koos Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga (WMO))
1980 WCRP saavutab GARPi edu
1985 ICSU “Ringbergi konverents” uurib teaduse tulevikku ja ICSU rolli selles. See nõuab ICSU tegevusega seotud erialade laiendamist, nimetades konkreetselt sotsiaalteadlased, insenerid ja arstiteadlased.
1985 Villachi kohtumine: UNEP/WMO/ICSU ühiskonverentsi “Süsinikdioksiidi ja muude kasvuhoonegaaside rolli rahvusvaheline hinnang kliimamuutustes ja sellega seotud mõjudes” meenutatakse pöördepunktina globaalse kliimamuutuste alase teadlikkuse loomisel.
1987 Rahvusvahelise geosfääri-biosfääri programmi (IGBP) käivitamine.
1989 Keskkonnaalane nõuandekomitee, mis moodustati ICSU multidistsiplinaarse keskkonnaalase töö suunamiseks
1990 ICSU võtab vastu kutse saada ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (1992) peamiseks teadusnõunikuks ja tal on sellel üritusel nähtav roll
1990 Visegradi konverents rahvusvahelise teaduse ja selle partnerite teemal jätkab Ringbergi jõupingutusi ICSU haarde laiendamiseks, sealhulgas erasektorini.
1991 Globaalse ookeanivaatlussüsteemi (GOOS) käivitamine (koos UNESCO ROK, WMO, UNEP)
1991 ICSU korraldab Viinis konverentsi keskkonna- ja arenguteaduse tegevuskava (ASCEND 21)
1992 INASP loodi rahvusvahelise teaduspublikatsioonide kättesaadavuse võrgustikuna (koos UNESCO, Maailma Teaduste Akadeemiaga teaduse edendamiseks arengumaades (TWAS) ja Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooniga (AAAS))
1992 Käivitatud globaalne kliimavaatlussüsteem (GCOS) (koos WMO, UNESCO ROK, UNEP)
1996 Loodud International Human Dimensions Programme (IHDP) – kaassponsoreeritud ICSU-ISSC, mis põhineb 1990. aastal loodud ISSC HDP-l. ICSU-st saab DIVERSITASe kaassponsor.
1996 Loodud globaalne maapealne vaatlussüsteem (GTOS) (koos WMO, UNESCO, UNEP, FAO)
2002-2007 Aafrikas, Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas asutatud piirkondlikud kontorid
2007-08 Neljas rahvusvaheline polaaraasta
2008 Katastroofiriski integreeritud uurimistöö (IRDR, ISSC ja UNISDR) ja maailma andmesüsteemi (WDS) käivitamine
2011 Tervise ja heaolu käivitamine muutuvas linnakeskkonnas (koos UNU ja IAP-ga)
2012 Future Earth käivitamine ÜRO säästva arengu konverentsil Rio+20 kui IGBP, IHDP ja DIVERSITAS ühinemine
2014 Valitsuse teadusnõustamise rahvusvahelise võrgustiku (INGSA) käivitamine
2015 "Science International" partnerluse käivitamine ISSC, IAP ja TWAS-iga
2017 Liikmed hääletavad ülekaalukalt ICSU ja ISSC ühendamise poolt
2018 ICSU ja ISSC ühinevad rahvusvaheliseks teadusnõukoguks (ISC).

Rahvusvaheline sotsiaalteaduste nõukogu (ISSC)

ISSC alguse sai Teise maailmasõja järelmõjudest, ajastust, mida iseloomustas ootus, et sotsiaalteadused panustavad otseselt sotsiaalsete probleemide lahendamisse.  

1950. aastal kutsus Rahvusvaheliste Sotsioloogia- ja Poliitikateaduste Assotsiatsioonide Ülemaailmne Kongress üles „võimalikult kiiresti välja töötama Rahvusvahelise Sotsiaaluuringute Nõukogu, mis toimiks arvelduskojana, teabe- ja konsultatsioonikeskusena, koostöö hõlbustamise vahendina. -operatiivsed ja võrdlevad uuringud”. 

Järgmisel aastal võttis UNESCO VI peakonverents vastu resolutsiooni, mis viis ametlikult ISSC asutamiseni. Uus organisatsioon sai ülesandeks uurida tehnoloogiliste muutuste tagajärgi ja uurida sotsiaalteaduste uurimisinstituute, eesmärgiga mõista, kuidas nad saaksid julgustada teaduslikku koostööd ja leida lahendusi globaalsetele probleemidele.  

ISSC lähtus akadeemilise vabaduse, tipptaseme poole püüdlemise ning teaduslikule teabele ja andmetele võrdse juurdepääsu põhimõtetest. See pooldas avatud suhtlemist ja läbipaistvust, vastutust ja teadmiste kasutamist kogu ühiskonna hüvanguks. ISSC seadis esikohale ka naiste ja teiste ajalooliselt alaesindatud sotsiaalteaduslikes uuringutes osalemise.  


ISSC ajaskaala

oktoober 1952 Prantsusmaal Pariisis toimunud Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Nõukogu asutav assamblee, millele järgnes aasta hiljem esimene Peaassamblee ja täitevkomitee valimised. ISSC esimene peasekretär oli prantsuse antropoloog Claude Lévi-Strauss ja esimene president Donald Young, sotsioloog Ameerika Ühendriikidest.
1953 Tehnoloogilise arengu sotsiaalsete mõjude uurimise rahvusvaheline büroo (BIRISPT) loodi 1953. aastal ISSC uurimisüksusena. Seda juhtis prantsuse antropoloog Georges Balandier.
1962 ISSC alustas avaldamist Social Science Information (SSI)/ Information sur les sciences sociales, kakskeelne, mitut valdkonda hõlmav ajakiri, mis kajastab kriitilisi intellektuaalseid ja institutsionaalseid sotsiaalteaduste arenguid kogu maailmas.
1963 ISSC asutas sotsiaalteaduste uuringute ja dokumentatsiooni koordineerimiskeskuse – paremini tuntud kui Viini keskus –, et toetada Ida- ja Lääne-Euroopa sotsiaalteadlaste koostööd ja koostööd ühist tähtsust omavates ja huvipakkuvates probleemides.
1965 Alalised komiteed loodi kolme uue valdkonna uurimisprogrammide jaoks: võrdlevad uuringud, andmearhiivid ja keskkonnahäired.
1972 ISSC põhikiri vaadati läbi, muutes ISSC rahvusvaheliste distsiplinaarühenduste föderatsiooniks ICSU ja Rahvusvahelise Filosoofia ja Humanistlike Uuringute Nõukogu (CIPSH) eeskujul. Struktuurimuutus suurendas liikmeskonda Rahvusvahelise Rahuuuringute Assotsiatsiooni (IPRA), Rahvusvahelise Õiguse Assotsiatsiooni (ILA), Rahvusvahelise Geograafilise Liidu (IGU), Rahvusvahelise Kriminoloogia Seltsi (ISC) ja Rahvusvahelise Teadusliidu ühinemisega. Study of Population (IUSSP), World Association of Public Opinion Research (WAPOR) ja World Federation for Mental Health (WFMH).
1973 ISSC asutas riiklike sotsiaalteaduste nõukogude ja analoogsete organite konverentsi (CNSSC, nüüd Rahvusvaheline Sotsiaalteaduste Organisatsioonide Föderatsioon, IFSSO), et hõlbustada koostööd riiklike sotsiaalteaduslike organite vahel.
1973 Stein Rokkan valiti ISSC presidendiks 1973. aastal. Koos peasekretär Samy Friedmaniga algatas ta neli uut temaatilise ja struktuurilise töö valdkonda: Maailma mudelid, uurida ja üle vaadata arvutimudeleid muutuste pikaajaliste trendide prognoosimiseks; Linnavõrgud, et edendada linnadevaheliste vastasmõjude võrdlevat analüüsi ja asukohamustrite tagajärgi ebavõrdsusele; Maailma sotsiaalteaduste areng, nn kolmanda maailma sotsiaalteadlaste komitee, kes töötab välja ühistegevusi, ja Sotsiaalsed tingimused, nõuanderühm, kes määrab kindlaks prioriteetsed ülesanded sotsiaalteaduste uurimise ja tegevuse jaoks.
1988 Seoses avalikkuse kasvava murega keskkonna pärast moodustati inimtegevuse ja kogu Maa süsteemi vastastikmõju uurimiseks globaalsete muutuste inimmõõtmete komitee (HDGC).
1992 Vaesuse võrdlev uurimisprogramm (CROP) loodi 1992. aastal Norra Bergeni ülikooli (UiB) toetusel. CROPi missioon on luua sõltumatuid ja kriitilisi teadmisi vaesuse kohta ning aidata kujundada poliitikat vaesuse ennetamiseks ja kaotamiseks.
2008 Katastroofiriski integreeritud uurimisprogrammi (IRDR) käivitasid ISSC, ICSU ja ÜRO katastroofiriski vähendamise büroo (UNISDR). IRDR on integreeritud uurimisprogramm, mis keskendub loodusõnnetuste põhjustatud väljakutsetega toimetulemisele, nende mõju leevendamisele ja seotud poliitikamehhanismide täiustamisele.
2009 Esimene ülemaailmne sotsiaalteaduste foorum toimus Norras Bergenis teemal "One Planet: Worlds Apart?"
2010 Avaldati maailma sotsiaalteaduste aruanne „Knowledge Divides” kohta. Aruandes vaadeldakse, kuidas ühiskonnateaduslikke teadmisi toodetakse, levitatakse ja kasutatakse maailma eri paigus.
2012 Programm World Social Science Fellows sai alguse Rootsi Rahvusvahelise Arengukoostöö Agentuuri (Sida) toel. Programmi eesmärk oli kasvatada uut põlvkonda ülemaailmselt võrgustatud teadusjuhte, kes teeksid koostööd ülemaailmsete probleemide lahendamisel, mis on eriti olulised madala ja keskmise sissetulekuga riikide jaoks. Aastatel 2012–2015 valiti välja üle 200 karjääri alustava teadlase, kes osalevad kiireloomuliste ülemaailmsete väljakutsete teemalistel seminaridel, konverentsidel ja võrgustike loomisel.
2012 Future Earth käivitamine ÜRO säästva arengu konverentsil Rio+20 IGBP, IHDP ja DIVERSITAS ühendamisel.
2013 2013. aastal toimus Kanadas Montrealis ülemaailmne sotsiaalteaduste foorum, mille teemaks oli "Sotsiaalsed muutused ja digitaalajastu".
2013 2013. aasta maailma sotsiaalteaduste aruanne avaldati koostöös organisatsiooniga
Majanduskoostöö ja Arengu jaoks (OECD). Teemaks oli "Muutuv globaalne keskkond". Raportis esitati kiireloomuline üleskutse rahvusvahelisele sotsiaalteaduste kogukonnale pakkuda lahendustele orienteeritud teadmisi pakiliste keskkonnaprobleemide kohta.
2014 Programm Transformations to Sustainability käivitati Rootsi Rahvusvahelise Arengukoostöö Agentuuri (Sida) toel. Programmi eesmärk on toetada sotsiaalteadlaste juhitud inter- ja transdistsiplinaarseid uuringuid, et anda teadmisi sotsiaalsete muutuste kohta jätkusuutlikkuse suunas.
2015 2015. aasta maailma sotsiaalteaduste foorum kogus Lõuna-Aafrikas Durbanis umbes 1000 osalejat. Teemaks oli "Globaalsete suhete muutmine õiglase maailma nimel".
2016 2016. aasta maailma sotsiaalteaduste aruande koostas ISSC koostöös Arenguuuringute Instituudiga (IDS). Teemaks oli „Ebavõrdsuse väljakutse: teed õiglase maailma poole“.
2017 ISSC liikmed hääletasid Taipeis toimunud ühiskoosolekul ülekaalukalt ICSU-ga ühinemise poolt.
2018 Algas ISSC, Belmonti teadusrahastajate foorumi ja sotsiaalteaduste rahastajate võrgustiku NORFACE poolt välja töötatud programmi Transformations to Sustainability uus etapp. Sellest rahastatakse kolme aasta jooksul kahtteist rahvusvahelist projekti.
2018 ISSC ühines ICSU-ga, saades rahvusvaheliseks teadusnõukoguks (ISC).
Otse sisu juurde