COP26 kliimategevuse tšempion Nigel Topping "ambitsioonide ahela" loomisest, et muuta julgemaid teid

26.–26. novembril 1 Ühendkuningriigis Glasgow's toimuva ÜRO osaliste 12. kliimamuutuste konverentsi (COP2021) ümber käies vestlesime COP26 kliimameetmete kõrgetasemelise tšempioni Nigel Toppinguga.

Mida hõlmab teie roll COP26 kliimameetmete kõrgetasemelise meistrina?

21. aastal Pariisis toimunud COP 2015 kohtumisel leppisid valitsused kokku, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on kiiresti vaja mobiliseerida tugevamaid ja ambitsioonikamaid kliimameetmeid. Riigid nõustusid looma kõrgetasemelise tšempioni rolli, et ühendada valitsuste töö linnade, piirkondade, ettevõtete ja investorite ning laiema ühiskonna (mida ühiselt nimetatakse valitsusvälisteks osalejateks) tööga riiklike jõupingutustega. Tšempionid nimetab ametisse kaheaastaseks ametiajaks COPi võõrustajavalitsus. Ma töötan koostöös Gonzalo Muñoziga, kes on Tšiili COP25 kõrgetasemeline kliimameetmete meister.

Meie roll on sõna otseses mõttes toetada valitsusväliste osalejate ambitsioone ja meetmeid kliimamuutustega tegelemisel. See tähendab, et Gonzalo ja mina teeme koostööd partneritega üle kogu maailma – linnad, osariigid ja piirkonnad, ettevõtted, investorid ja kodanikuühiskonna rühmad –, et tõsta teadlikkust, ambitsioone ja meetmeid kliimamuutustega tegelemiseks. Meie eesmärk on luua "ambitsioonide tsükkel" – kus valitsusväliste osalejate ambitsioonid sunnivad valitsusi olema oma kliimameetmete kava osas julgemad ja ambitsioonikamad ning valitsuse suurem tegevus loob valitsusvälistele osalejatele ruumi minna veelgi kaugemale ja kiiremini. 

Oluline on see, et oleme teinud koostööd Marrakechi partnerlus — enam kui 320 suurest algatusest ja koalitsioonist koosnev ülemaailmne liit, et käivitada Climate Action Pathways. Need määravad kindlaks lähi- ja pikaajalised verstapostid globaalse temperatuuri tõusu piiramiseks 1.5 °C-ni maailmamajanduse võtmesektorites. Ühiselt annavad need kavandi linnade, piirkondade, ettevõtete ja investorite kliimaalaste ambitsioonide koordineerimiseks 26. aasta novembris Glasgow's toimuva COP2021 eel.

Meie jõupingutuste keskmes on kaks kampaaniat – võidujooks nullini (suurim usutav valitsusväliste osalejate liit, mis tulevad kokku, et seada teaduspõhised eesmärgid saavutada hiljemalt 2050. aastaks heitkoguste nullväärtus) ja võidujooks vastupanuvõimele (Race to Resilience). mille eesmärk on õhutada valitsusväliseid osalejaid suurendama 4 miljardi kliimariskide suhtes haavatava inimese vastupanuvõimet aastaks 2030).

Mida peavad teadusringkonnad tegema tagamaks, et uusimad tõendid kliimamuutuste kohta jõuaksid otsustajateni kasulikul viisil?

Teadlased on kliimale häirekella löönud aastakümneid. Poliitikakujundajad ja teised kliimavastase võitluse peamised sidusrühmad vajavad teadlaste tuge, et meid jätkuvalt vastutusele võtta ja tagada, et meie jõupingutused kliimamuutuste vastu võitlemisel vastavad probleemile. Peame tooma koosolekuruumidesse ja poliitika kujundamise keskmesse rohkem teadlasi. COVID on meile näidanud, kui oluline on teaduspõhine poliitikakujundamine. Kuid vastutus ei ole ainult teadlastel. Vajame tööstust ja poliitikakujundajaid, kes tagavad, et kliimaalgatused töötatakse välja kooskõlas viimaste teaduslike nõuannetega. Teaduspõhiste sihtmärkide algatus oli sellel alal teedrajav – töötati välja raamistik kliimaalaste kohustuste jaoks, mis põhineb teadusel ja mida hinnatakse korrapäraselt, et tagada selle vastavus uusimate teaduslike arengutega. Sellepärast töötab kampaania Race to Zero teaduspõhiste algatustega (nt SBTI), et tagada valitsusväliste osalejate võetud kohustuste kontrollimine ja teaduspõhine. 

Teadlased – nagu paljud meist kliimakogukonnas – peavad samuti leidma uusi ja kaasahaaravaid viise tõendite edastamiseks ühiskonnale laiemalt (kellel on sageli otsustajate kõrv). Me peame rääkima kliimast mitte ainult tehnilisest probleemist – keskendudes ainult kasvuhoonegaaside heitkogustele või vähendamisele –, vaid kui inimprobleemist, mis on otseselt seotud tervise, õigluse ja asjadega, mida me ühiskonnana hindame. Samuti peame rohkem rääkima võimalusest, mida kliimakriisiga võitlemine meile pakub, et saavutada õiglasem ja tervem ühiskond. Oluline on muuta tehnilised üksikasjad võimsaks jutuvestmiseks, mis köidab laiemat avalikkust.

2021. aastast on räägitud kui "võimaluste akenkliimamuutuste vastu võitlemiseks. Millised on teie prioriteedid positiivsete muutuste saavutamiseks sel aastal? Mis annab sulle lootust?

Teadlased on andnud meile väga selge vihje selle kohta, mida me peame kliimakriisiga toimetulemiseks tegema. Peame võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2040. aastatel saavutama süsinikdioksiidivaba majanduse. Selle saavutamiseks peame prioriteediks seadma kiire tegevuse kolmes võtmevaldkonnas:

• Leevendus: tagame, et dekarboniseerime oma tööstused ja ühiskonnad võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2040. aastatel.
• Vastupidavus: kogukondadele, linnadele ja ettevõtetele kõigist riikidest ülemaailmse toetuse kogumine, et suurendada nende vastupidavust kliimašokkidele ja -stressidele. Paljud kogukonnad kogevad juba kliimamuutuste kõige rängemaid tagajärgi, sealhulgas inimelude ja elatise kaotamist. Veel miljonid on otseses ja lähiajalises ohus. 
• Rahandus: üleminek süsinikuvabale ja vastupidavale tulevikule nõuab kogu meie majanduse ja ühiskonna põhjalikku ümberstruktureerimist. Kapital on selle väljakutse ja võimaluse kesksel kohal. Peame selle ülemineku rahastamiseks vajalikke triljoneid dollareid katalüüsima ja finantssektoril on ülemaailmselt täita tohutu roll.  

Kõigi nende teemade osas on palju tööd teha. Oleme teinud edusamme, kuid sellest ei piisa – ja peame tagama, et liigume jätkuvalt eesmärkidelt rakendamisele. Mind julgustab üha suurenev ambitsioon, mida valitsused üle kogu maailma näeme. Aprillis USA korraldatud liidrite kliimateemalisel tippkohtumisel avalikustas USA oma eesmärgi vähendada heitkoguseid 50–52% ja vähendada USA majanduse süsinikdioksiidi 2050. aastaks, samas kui Jaapan ja Kanada järgisid oma lubadusi. Tervitame neid suurenenud kohustusi ja vajame, et teised tööstusmaailmas järgiksid eeskuju. Peame ka tagama, et liigume julgete eesmärkide juurest kiiresti elluviimisele. 

Mind julgustab ka tegevustempo erasektoris ja ühiskonnas laiemalt. Noored on olnud selle liikumise eestvedajad – läinud tänavale, et nõuda kohest tegutsemist. Lisaks sellele seab üha suurem arv ettevõtteid ja investoreid erinevatest sektoritest jätkuvalt ambitsioonikaid eesmärke kiireks süsinikdioksiidi vähendamiseks ja vastupidavuse suurendamiseks. Vajame radikaalset koostööd kogu ühiskonnaga – valitsusest erasektorini ja noorteni –, et luua muutus, mis on vajalik ülemineku kiirendamiseks süsinikdioksiidivabale tulevikule. 

Nigel Topping
ÜRO kõrgetasemeline kliimameetmete meister COP26 raames

Nigel Topping on ÜRO kõrgetasemeline kliimameetmete meister, kelle nimetas ametisse Ühendkuningriigi peaminister 2020. aasta jaanuaris. Nigel töötab koos Tšiili kõrgetasemelise kliimategevuse tšempioni Gonzalo Muñoziga. Kõrgetasemeliste tšempionide roll on tugevdada koostööd ja juhtida ettevõtete, investorite, organisatsioonide, linnade ja piirkondade meetmeid kliimamuutuste vallas ning koordineerida seda tööd valitsuste ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osapooltega. . Nigel oli viimati We Mean Business tegevjuht, ettevõtete koalitsioon, mille eesmärk on kiirendada üleminekut süsinikdioksiidivabale majandusele. Enne seda oli ta süsinikdioksiidi avalikustamise projekti tegevdirektor, pärast 18-aastast karjääri erasektoris, olles töötanud kogu maailmas arenevatel turgudel ja tootmises.

@topnigel

Foto: Nuno Marques on Unsplash.