Kas olete kunagi soovinud rahastamisprogrammi, mis on kohandatud teie teadusuuringute toetamiseks jätkusuutlikuma ühiskonna nimel? Selline, mis tunnistab jätkusuutlikkuse probleemide keerukust ja nende omavahelisi seoseid? Selline, mis toetab teadmiste koostootmist mitteakadeemiliste osalejatega ja tunnistab, et transdistsiplinaarne teadus võib edu ja mõju mõõtmiseks vajada rohkem aega ja erinevaid mõõdikuid?
Aastal viimane aruanne, on Šveitsi kunstide ja teaduste akadeemiad visandanud omadused ja projekti kavandamise nõuded, mida nad peavad järgima, et arendada välja neid, mida nad nimetavad "tuletorniprogrammideks".
Jätkusuutlikkuse uuringud aitavad meil mõista meie tegude ja käitumise tagajärgi, pakkudes teadmisi alternatiivsetest stsenaariumidest ja teedest jätkusuutlikuma ühiskonna poole. See paljastab keerukad vastasmõjud erinevate valdkondade vahel, näiteks kuidas meie energiasüsteem ja sellele järgnev ressursside ammendumine on seotud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja sotsiaalse ebavõrdsusega. Kahjuks ei suuda meie praegune akadeemiline süsteem oma tugeva distsipliinikesksusega sageli piisavalt toetada sellist integreeritud ja süsteemset uurimistööd, mida vaja on. Märkimisväärselt rohkem rõhku (ja ressursse) tuleb pöörata mõjupõhisele uurimistööle, mille eesmärk on lahendada meie aja keerulisi väljakutseid.
Seda lünka tunnistades on Šveitsi kunstide ja teaduste akadeemiad algatanud järelemõtlemis- ja konsultatsiooniprotsessi, et uurida säästvat arengut toetavate suurte ja integreeritud rahastamisprogrammide ("tuletorniprogrammid") optimaalset kavandamis- ja juhtimisprotsessi. See protsess kulmineerus aruande avaldamisega, "Jätkusuutlikkuse uurimise ja innovatsiooni tuletorniprogrammid", mis on mõeldud nii poliitikakujundajatele kui ka laiemale teadus- ja innovatsiooniringkonnale. See aruanne annab praktilisi juhiseid ja soovitusi teadust rahastavatele agentuuridele ja teadlastele tuletorniprogrammide kontseptualiseerimiseks, edendamiseks ja haldamiseks.
Inspiratsiooni ammutades edukatest rahastamisprogrammidest kogu maailmas, mis toetavad jätkusuutlikkuse uurimist ja innovatsiooni, annab see väärtusliku ülevaate parimatest tavadest. Aruanne sisaldab eelkõige soovitusi ISC LIRA 2030 Aafrika programm, millega rahastati Aafrika linnade säästva arengu inter- ja transdistsiplinaarseid uuringuid ning pakuti erinevaid suutlikkuse suurendamise tegevusi karjääri alustavatele teadlastele.
Pärast sissejuhatust, milles rõhutatakse uuenduslike rahastamisprogrammide vajadust, kirjeldatakse aruandes tuletorniprogrammide põhijooni ja antakse soovitusi nii üksikprojektide kui ka üldprogrammide jaoks. Projektitasandi nõuanded hõlmavad seda, kuidas projektis käsitletud keerulisi jätkusuutlikkuse küsimusi saab adekvaatselt kujundada. Näiteks võidakse taotlejatel paluda mõtiskleda säästva arengu kui normatiivse kontseptsiooni üle ja ühiselt määratleda jätkusuutlikkuse prioriteetidest oma projekti kontekstis.
Aruandes käsitletakse teadusuuringute võimaliku ühiskondliku mõju maksimeerimise väljakutset – probleemi, millega teadlased ja rahastajad sageli kokku puutuvad. Siin soovitati erinevaid lähenemisviise, sealhulgas nõuda taotlejatelt tutvumist ühiskonna dünaamikaga pikendatud projektieelses väljatöötamise etapis ning liitude ja võrgustike loomist poliitiliste, ühiskondlike ja erasektori osalejatega.
Aruandes rõhutatakse ka vajadust, et rahastamisprogrammid vastaksid muutuvatele asjaoludele, nagu ettenägematud poliitilised, tehnoloogilised või majanduslikud sündmused või muutuv sidusrühmade osalus. Võimalikud meetmed ootamatustega toimetulemiseks hõlmavad projektimeeskondadel uute partnerite kaasamist ja paindlikult eraldatava rahastamise pakkumist.
Aruandes laiendatakse oma soovitusi, et hõlmata tuletorniprogrammide ettevalmistamist, juhtimist ja haldamist. Selles rõhutatakse vajadust pikendatud ettevalmistava etapi järele (> 2 aastat), et kaardistada probleemide perspektiivid, täpsustada uurimisteemasid teaduse ja praktika ekspertidega iteratiivsete protsesside kaudu ning kavandada tulemuste ja mõju hindamise mehhanisme.
Tuletorniprogrammide jaoks on eriliseks väljakutseks teadustöö mõju hindamine positiivsete muutuste edendamisel ning poliitika ja otsuste tegemise parandamisel, eriti kui arvestada, et sellised mõjud võivad avalduda alles aastaid pärast programmi lõppemist. Selle probleemi lahendamiseks soovitatakse aruandes kasutada kujundavaid lähenemisviise, mis põhinevad eeldatavatel mõjudel, mida jälgitakse ja muudetakse vastavalt teadus- ja innovatsiooniprotsesside edenemisele ja teadmiste suurenemisele. Seda on kasulik teha nii üksikprojektide ehk üksikute rahastatavate komponentide kui ka programmi tasandil.
Tuletorniprogrammide oluline ülesanne oleks tugevdada teadusasutuste suutlikkust tegeleda jätkusuutlikkuse väljakutsetega. See võib hõlmata valdkondadevaheliste struktuuride (instituudid, kompetentsikeskused) loomist, mis toetavad inter- ja transdistsiplinaarseid teadusuuringuid, või transdistsiplinaarsete koolitus- ja õpetamisvormide väljatöötamist. Institutsioonid võivad samuti olla heaks eeskujuks, propageerides ja toetades uudseid akadeemilise karjääri vorme, mis ühendavad teadust, poliitikat ja praktikat (nt "praktikaprofessorid" jms).
Tuletorniprogrammid pakuvad seega rahastamisasutustele ja akadeemilistele institutsioonidele mitmeid võimalusi, et tugevdada oma panust säästvasse arengusse. Isegi olemasolevate rahastamisprogrammide kohandamine mõne uuendusliku disainielemendi ja aruandes kirjeldatud ehitusplokkidega võib mõju avaldada. Seetõttu kutsub aruanne rahastajaid, teadlasi ja teisi akadeemilise kogukonna liikmeid üles ammutama rakendatud tuletorniprogrammidest inspiratsiooni oma tööks ja koostööks.
Tuginedes oma teedrajavatele kogemustele rakendamisel teadusuuringute rahastamisprogrammid, on ISC käivitanud ülemaailmse jätkusuutlikkuse teadusmissioonide konkursi, mis tõstab teaduse, poliitika ja ühiskonna vahelise koostöö uutele kõrgustele, et luua toimivaid integreeritud teadmisi ja leida lahendusi, mis vastavad inimkonna kõige kriitilisematele jätkusuutlikkuse väljakutsetele.
Ülemaailmne üleskutse jätkusuutlikkuse teadusmissioonide katsetamiseks
Selle ülemaailmse konkursikutse eesmärk on valida kavandatud mudeli testimiseks kuni viis pilootmissiooni, uurides põhjalikult nende täitmist, tulemusi ja mõju. Edukad piloodid loovad aluse mudeli kohandamiseks ja laiendamiseks.
Lisateavet missioonide kohta kehtimaKaebused
Meie külaliste ajaveebides esitatud teave, arvamused ja soovitused on üksikute kaastööliste omad ega pruugi kajastada Rahvusvahelise Teadusnõukogu väärtusi ja tõekspidamisi.
Image by Patrick Perkins on Unsplash