Registreeri

Teaduspõhine strateegia toiduga kindlustatuse ja rahvatervise tasakaalustamiseks Rwandas 

See on esimene juhtumiuuringute seeriast, mis illustreerib säästva arengu eesmärke käsitlevaid teaduspõhiseid lahendusi.

Pärast märgalade riisipõldudeks muutmist seisis Rwanda silmitsi märkimisväärse kompromissiga toiduga kindlustatuse ja rahvatervise vahel, kuna riisikasvatus lõi tahtmatult viljakad kasvupinnad malaariat kandvatele sääskedele. Valitsus pöördus kompromissi lahendamiseks ja tõhusate lahenduste leidmiseks teaduse poole.

See juhtumiuuring illustreerib teaduspõhiste strateegiate praktilist rakendamist mõnikord konkureerivate säästva arengu eesmärkide kompromisside tasakaalustamisel. See on üks paljudest näidetest toimiva teaduse kohta, mida tänavuses ajakirjas esile tõsteti aru, mille koostasid Rahvusvaheline Teadusnõukogu ja Maailma Tehnikaorganisatsioonide Föderatsioon 2024. aasta kõrgetasemeline poliitiline foorum säästva arengu kohta. 


Teadusest tegudeni: teaduslike teadmiste ja lahenduste kasutamine säästva ja vastupidava arengu edendamiseks


Kompromissides navigeerimine 

Kohaliku toiduga varustatuse ja põllumajandustootjate sissetulekute suurendamiseks algatas Rwanda valitsus meetmed märgalade muutmiseks riisipõldudeks. See laienemine lõi aga tahtmatult viljakad kasvupinnad malaariat kandvatele sääskedele, põhjustades varasemate edukate likvideerimispüüdluste tõttu malaaria tugevat taastumist. See mõjutab eriti riisikasvatusega tegelevaid peresid ja riisikasvatusalade läheduses elavaid elanikke.  

Osana interdistsiplinaarsest koostööst on ISC analüütilist raamistikku kasutades tuvastatud ja kaardistatud märkimisväärne kompromiss SDG 2 (toiduga kindlustatus ja väikeomanike sissetulekud) ja SDG 3 (rahvatervis ja nakkushaigused) vahel. Juhend SDG koostoimed: teadusest rakendamiseni. Lisaks lükkavad need leiud ümber valitseva nn koorimata paradoksi – veendumuse, et Sahara-taguse Aafrika riisi tootmisest saadav sissetulek tasakaalustaks paremate kaitsemeetmete tõttu malaariariski. 

Interdistsiplinaarne teadus pakub lahendusi 

Täpsemalt, Rwanda juhtumi puhul on erinevat tüüpi andmeid interdistsiplinaarselt kombineeritud, et seostada riisikasvatust malaaria intensiivistumisega. Sotsiaalteadlased kogusid kogukonna teadmisi malaariasse nakatumise määra muutuste kohta, mida täiendasid meditsiini- ja entomoloogiameeskondade tehtud malariomeetriliste uuringute andmed, malaarianakkuste kiirdiagnostilised testid ja sääskede jälgimine riisipõldudel ja nende ümbruses. 

Kui kompromiss SDG eesmärkide 2.3 ja 3.3 vahel oli kindlaks tehtud, otsiti teaduslikke lahendusi, keskendudes sääskede populatsioonide tõrjeks mõeldud biolarvitsiididele. Biovastsete hävitamise kampaaniaid katsetati tihedas koostöös riisikasvatajate ühistutega ja need osutusid tõhusaks lahenduseks, kahjustamata riisitaimi, keskkonda laiemalt ega inimesi. Nii sääskede monitooringu andmed kui ka põllumeeste endi arusaamad nõustusid, et bio-larvitseerimine vähendas malaaria juhtumite arvu. Piloot näitas ka, et riisikasvatajate kogukonnad korraldasid edukalt ise biovastsete hävitamise kampaania, toimides samaväärselt kogukondadega, mida juhivad eksperdid.  

Biolarvitsiidi pihustamise muutmine rutiinseks tegevuseks on aga osutunud rahaliselt keeruliseks. Kohalike ressursside mobiliseerimise uurimiseks viisid teadlased läbi pakkumismängude katseid, hinnates põllumeeste valmisolekut rahaliselt panustada ja kohalike tarbijate valmisolekut maksta lisatasu malaariavaba riisi eest. Kuigi tulemused näitasid märkimisväärset panust, ei olnud need kogukulude katmiseks piisavad, vajades valitsuse ja rahvusvaheliste rahastajate toetust. Need üksused võivad samuti aidata luua usaldusväärset malaariavaba riisi sertifitseerimissüsteemi. 

Poliitikahoidlate lõhkumine 

Uurimistulemused viisid SDG 2 ja SDG 3 ümber valitsevate poliitiliste silode purustamiseni. Sellest annab tunnistust hiljutine biovastsete hävitamise kampaaniate integreerimine Rwanda ametlikku malaariastrateegiasse, mis on suunatud riisikasvatuspiirkondadele laiaulatusliku pritsimisega droonitehnoloogia abil. Lisaks arvestatakse malaariariskiga üha enam põllumajandusprojektides, näiteks Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi nõustatavates projektides, mis hõlmavad nüüd ka keskkonnariskide hindamist, et leevendada nakkushaiguste levikut.


Foto tegi EarthFix (CC BY-NC 2.0)

Selle vormi täitmiseks lubage oma brauseris JavaScript.

Olge meie uudiskirjadega kursis

Otse sisu juurde