Maad katab üks globaalne ookean, mille ökosüsteemid ja protsessid ületavad riigipiire. Ookeaniteadust ja selle rakendamist teadmistepõhises tegevuses tuleb arendada rahvusvaheliselt koordineeritud viisil, et see vastaks ookeani ulatusele ja selle majandamisvajadustele. See on üha pakilisem, kuna muutuva kliima, kasvavate reostusallikate ja muude elupaikade hävimise põhjuste mõjud ohustavad jätkuvalt ookeani toiduga varustatuse jätkusuutlikkust, kliimamuutuste leevendamist, kultuurilist tähendust, puhkevõimalusi ja palju muud.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon kutsub kolmandal istungjärgul kokku ülemaailmse kogukonna. ÜRO ookeanikonverents toetada säästva arengu eesmärgi 14 elluviimist, mille eesmärk on „kiirendada tegevust ja mobiliseerida kõiki osapooli ookeani kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks“. Olemasoleva teaduse parim ärakasutamine ja selle teadmise edasisele laiendamisele pühendumine on konverentsi arutelude jaoks ülioluline, et toetada tõenduspõhist poliitikat ja juhtimisstruktuure, mille eesmärk on ookeaniressursside säästev majandamine.
Ookeaniuuringute teaduskomiteeSCOR) on mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, mille asutas 1957. aastal Rahvusvaheline Teadusliitude Nõukogu (Rahvusvahelise Teadusnõukogu eelkäija), et olla vahendiks ookeaniteaduse rahvusvaheliseks ja interdistsiplinaarseks koordineerimiseks. See hõlmab teadusliku suutlikkuse suurendamist kogu maailmas, et teadus peegeldaks ookeani globaalset olemust. Praegu moodustavad liikmeskonna 32 riiklikku komiteed, mis aitavad määratleda SCORi tegevust, hõlbustades SCORi võimet olla foorumiks, mis annab teadlaste häälele kuuldavale.
Ookeaniteadus on oma olemuselt globaalne ja SCOR on instrument, mille abil head kohalikud ideed selles valdkonnas muutuvad globaalseks. ICSU teadusliku planeerimise ja läbivaatamise komitee, 20031
SCORil on toetas 172 töörühma2 alates selle loomisest, et lahendada metodoloogilisi ja kontseptuaalseid väljakutseid ning soodustada edusamme kindlas teadusvaldkonnas. SCOR toetab ka teadlaste rühmi, et töötada välja prioriteedid ja koordineerida ulatuslikke teadusuuringuid,3 ja taristuprojektid4 mis korraldavad teadlasi uurimistöö tugistruktuuride, näiteks andmehalduse, vaatluste või modelleerimise ja statistiliste ressursside ümber.
Need võrgustikud on parandanud teadlaste võimet ookeani jälgida, mõista ja prognoosida, mis on vajalik tõenduspõhise majandamise toetamiseks ja tulevaste avastuste tegemiseks. Ühe illustreeriva näitena võib tuua kahjulike vetikate õitsemise (HAB) ennustamise ja seire, et minimeerida inimeste kokkupuudet saastunud mereandidega, muuhulgas, mis nõuab täpset arusaamist keskkonnateguritest, mis mõjutavad HAB-ide levikut ja dünaamikat, liikide ja toksiinide tuvastamise tehnilisi meetodeid ning uuringuid toksiinide toimemehhanismi kohta – uurimisvaldkonnad, mida on IOC-SCOR GlobalHAB projekt rahvusvahelise koordineerimise kaudu, sealhulgas seminaride, tehniliste koolituste ja toetatud teadustegevuse kaudu, edendanud.5
Teadmiste lüngad: Suur osa ookeanist on endiselt uurimata piir ning ookean ja selle ökosüsteemid on valmis dramaatiliselt muutuma viisidel, mida on siiani raske ennustada.6 SCORi kaudu on rahvusvahelised võrgustikud välja töötanud viisi, kuidas kõige tõhusamalt täita lünki süvamere ökosüsteemide teadmistes.7 kasvuhoonegaaside jaotus ülemises ookeanis,8 ja vaatlusprioriteedid Lõuna-Jäämere kliimamõjude mõistmine,9 mõne näitena.
Poliitika rakendamine: Teaduse ja poliitika vahel on endiselt lahknevus. SCOR on alati toetanud interdistsiplinaarseid lähenemisviise, mis peegeldavad ookeanikeskkonna keerukust, ja nüüd julgustavad suuremahulised projektid üha enam transdistsiplinaarseid lähenemisviise, mis hõlmavad sotsiaalselt olulisi uurimisvaldkondi ning otsustajate ja kogukonnaliikmete panust, et parandada teaduslike tulemuste rakendatavust majandamise kontekstides.10
Globaalne mahutavus: Rahvusvaheliste ookeaniuuringute toetamise suutlikkuses on endiselt ebavõrdsus. SCOR viib läbi mitmeid suutlikkuse suurendamise tegevusi11 et aidata üksikutel teadlastel ja nende institutsioonidel arendada oma oskusi ja võrgustikke. Püsiva mõju saavutamiseks tuleb selliseid jõupingutusi tugevdada riikliku toetusega teadusuuringutele ja infrastruktuurile, sealhulgas ressursside jagamisele riikide vahel ja taskukohaste tehnoloogiate arendamisele.
Investeeringud ookeaniteadusse tasuvad end ära tänu meie võimele majandada ookeane viisil, mis toetab pikaajaliselt nii ookeani ökosüsteeme kui ka inimeste elatusvahendeid. Selle teaduse läbiviimine globaalselt koordineeritud viisil võimendab individuaalsete investeeringute väärtust, tagades kogutud andmete terviklikkuse ja võrreldavuse, ühiste metodoloogiliste probleemide lahenduste laialdase kättesaadavuse ning poliitikakujundamise seisukohast oluliste uuringute õiglase väljatöötamise ja levitamise.
SCOR jätkab koostöö soodustamist ja suutlikkuse suurendamist meie globaalsete probleemide lahendamiseks ning kutsub kõiki riike ja üksikuid teadlasi üles selles ettevõtmises panustama ja osalema.
1 https://council.science/wp-content/uploads/2017/05/ICSU_PAA_REPORT.pdf
2 https://scor-int.org/work/groups/
3 https://scor-int.org/work/research/
4 https://scor-int.org/work/infrastructure/
5 GlobalHAB, 2017. Ülemaailmne kahjulike vetikate õitsemine, teadus- ja rakenduskava. E. Berdalet jt (toim.). SCOR ja IOC, Delaware ja Pariis, 64 lk.
6 IOC-UNESCO. 2024. Ookeani seisundi aruanne. Pariis, IOC-UNESCO. (IOC tehniline sari, 190). https://doi.org/10.25607/4wbg-d349
7 Howell, KL, Hilário, A., Allcock, AL, Bailey, DM, Baker, M., Clark, MR, Colaço, A., Copley, J., Cordes, EE, Danovaro, R., Dissanayake, A., Escobar, E., Esquete, P., Gallagher, AJ, Gates, AR, Gaudron, SM, German, CR, Gjerde, KM, Higgs, ND, … Xavier, JR (2020). Kaasava, ülemaailmse süvamere-ookeani kümnendi väliprogrammi plaan. Frontiers in Marine Science, 7. köide, 2020. https://doi.org/10.3389/fmars.2020.584861
8 Bange, HW, Mongwe, P, Shutler, JD, Arévalo-Martínez, DL, Bianchi, D, Lauvset, SK, Liu, C, Löscher, CR, Martins, H, Rosentreter, JA, Schmale, O, Steinhoff, T, Upstill-Goddard, RC, Wanninkhof, R, Wilson, ST, Xie, H. (2024). Edusammud õhu ja mere vahelise vahetuse ning kasvuhoonegaaside ringluse mõistmisel ülemises ookeanis. Elementa: Science of the Anthropocene 12(1). https://doi.org/10.1525/elementa.2023.00044
10 van Putten, I., Kelly, R., Cavanagh, RD, Murphy, EJ, Breckwoldt, A., Brodie, S., Cvitanovic, C., Dickey-Collas, M., Maddison, L., Melbourne-Thomas, J., Arrizabalaga, H., Azetsu-Scott, K., Beckley, LE, Bellerby, R., Constable, AJ, Cowie, G., Evans, K., Glaser, M., Hall, J., … Xavier, JC (2021). Kümme aastat sotsiaalteaduste kaasamist integreeritud merebiosfääri uurimisprojekti (IMBeR): palju tehtud, palju teha? Frontiers in Marine Science, 8, 662350–XNUMX. https://doi.org/10.3389/fmars.2021.662350
11 https://scor-int.org/work/capacity/
Foto: Maël BALLAND on Unsplash
Lisateavet ülemaailmse teaduse kohta ookeanide aastakümneks: 2021–2030 
Loe lähemalt ookeaniteaduse ümbermõtestamise kohta jätkusuutlikuma tuleviku nimel 
Loe lähemalt tegevuslünkade vähendamise kohta kaasava ja teaduspõhise ookeanide majandamise abil 
Loe lähemalt ookeanilahenduste kohta integreeritud ja ühiselt toodetud teaduse abil: UNOC-3 uus ISC poliitikaülevaade 
