Registreeri

Viirus on selgeks teinud: tulevik on praegu

Dr Sabin Bieri, prof dr Thomas Breu, dr Andreas Heinimann ja prof dr Peter Messerli arutlevad teadmiste lünkade üle tänapäeva uute väljakutsetega tegelemisel ja kuidas 2030. aasta tegevuskava võib pakkuda kompassi lahenduste leidmisel.

See ajaveeb on uuesti avaldatud alates COVID-19 jätkusuutlikkuse kompass

Viiruse poolt kiirendatuna oleme ootamatult leidnud end võimalikust tulevikust. Eksistentsiaalne oht ilmneb justkui läbi luubi, võimaldades meil maailma olukorda suurema selgusega tajuda. Oleme hämmastusega näinud poliitilisi tabusid ja vaieldamatuid eeldusi, mis on kõrvale jäänud, võimaldades meie institutsioonidel tegutseda. Ühtäkki ei tundu huvipõhise poliitika läbiproovitud argumendid – majanduslikud piirangud, tehnoloogilised tõkked, muutumatud käitumismustrid, individuaalne vastutus – enam otsuste tegemist suunavat. Selle taga on kasvav teadlikkus, et praegune sotsiaalpoliitiline tegevus on ebapiisav, et tulla toime tulevaste kriisidega, mis on sama ähvardavad, kuid täiesti erineva iseloomuga.

Samal ajal kui maailm avaldab survet koronaviiruse kriisist võimalikult tervena väljuda, on viirus meid ristteele viinud. Kas suudame eilsete vastustega koronaviiruse nähtuse väljakutsele vastata? Või otsime homseid vastuseid, mis vastavad ka erinevatele säästva arenguga seotud väljakutsetele? Nelja tegevusvaldkonna põhjal näitab joonis, et väljakujunenud tajufiltrid ei suuda pakkuda tulevikuprobleemide lahendamiseks mingeid väljavaateid. Olgu selleks majandus, keskkond, globaalne õiglus või teaduse roll: probleemide konventsionaalsed tõlgendused ja vastavad reflektoorsed lahendused, mis on joondatud lühiajaliste mõjudega, on aegunud. Viiruslikult edasi antud selgus näitab meile tsivilisatsiooni saavutuste haprust. Siiski on see võimeline osutama ka uutele kontseptsioonidele tulevikku suunatud disainivõime jaoks (vt joonist).

Koroonaviiruse kriis kui ristteel

Mida aga tähendab arusaam, et eilsed vastused ei sobi homsete kõige pakilisemate küsimuste jaoks, pidades silmas kasvavat lõhet eelseisvaid väljakutseid puudutavate teadmiste ja poliitiliste tegevuste suutlikkuse vahel?

Selles kontekstis pakub Agenda 2030 meile kompassi. Sellest tulenevad disainipõhimõtted vähem ebakindla ja õiglasema tuleviku jaoks on välja toodud dokumendis Ülemaailmne jätkusuutlikkuse aruanne ÜRO – meie väga võrgustunud maailmas sõltuvad inimeste heaolu ja puutumatu keskkond suutlikkusest tegutseda sektorite ja riigipiirideüleselt ning tulevikuprobleeme silmas pidades. Globaliseerumisele kella tagasi keeramine ei ole realistlik. Vastupidi, me peame käsitlema paljusid seoseid 17 jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Peame kujundama vastuolusid ja sünergiat selliste sektorite vahel nagu tervishoid, majandus, toit ja energiasüsteemid, et saaks algatada tungivalt vajaliku muutuse vastupidavama maailma suunas.

Tegutsemisvõime saavutame, ühendades poliitilise tahte olemasolevate teadmistega. See saab õnnestuda, kui saame üle poliitika-, majandus- ja ühiskonnamaailma muutusi vedavate sidusrühmade valdkondlikust killustatusest ning julgeme tegutseda teadmiste baasil, mis on samuti puudulikud. Lõppude lõpuks – me teame piisavalt ja koroonaviiruse kriis on näidanud, kuidas võivad tekkida uued otsuste tegemise liidud. Tulevik on praegu.


Corona jätkusuutlikkuse kompass – hallata täna, hallata homme. Corona Sustainability Compass on uus algatus, mida juhib UBS (Umweltbundesamt) koostöös ISC, Future Earthi ja Stiftung 2°-ga (Foundation 2°). Rohkem informatsiooni kliki siia 



Dr Sabin Bieri, Prof dr Thomas Breu, Dr Andreas Heinimann, Prof dr Peter Messerli

Otse sisu juurde