Planeedi looduslikud süsiniku neeldajad on jõudmas kriitiliste piirideni, neelates oodatust vähem heitkoguseid, kuna aastakümneid kestnud kliimamuutused on nende võimekust nõrgestanud.
Looduspõhised süsiniku sidumise projektid on samuti ohus; kliimamuutused õõnestavad veelgi nende pikaajalist usaldusväärsust ja säilitamisvõimet ning kuigi sidumise laiaulatuslik rakendamine on vajalik, võib see ohustada toiduga kindlustatust ja bioloogilist mitmekesisust. Teadlased hoiatavad uues aruandes, et enne COP 30-d käivitatud globaalsed kliimaeesmärgid võivad nüüd silmitsi seista suurte tagasilöökidega.
Täna käivitasid enam kui 70 ülemaailmselt tunnustatud teadlast 21 riigist iga-aastase kliimateaduse „10 uut arusaama“ konverentsi.10 uut arusaama) aruandest selgub, et nõrgemad maismaa neeldajad, eriti põhjapoolkera metsad ja pinnas, ähvardavad tänaseid heitkoguste prognoose nurjata, kiirendades samal ajal globaalset soojenemist. Isegi ookean, mis on veel üks oluline süsiniku ja soojuse neeldaja, neelab vähem süsinikdioksiidi, samal ajal kui sagedasemad ja intensiivsemad merelised kuumalained laastavad ökosüsteeme ja rannikualade elatusallikaid.
Kuigi populaarseks saanud süsinikdioksiidi sidumine pakub lahendust süsiniku neeldajate kaitsmiseks ja laiendamiseks, rõhutab aruanne, et looduspõhise sidumise laiaulatuslik kasutuselevõtt võib kahjustada toiduga kindlustatust ja bioloogilist mitmekesisust, kuna need projektid konkureerivad mõlemaga maa pärast. Aruandes rõhutatakse, et looduspõhise süsiniku sidumise ootused ületavad kaugelt seda, mida praegused projektid ja looduslikud neeldajad suudavad pakkuda. Teadlaste sõnul on kursi korrigeerimiseks vaja lisaks ulatuslikule heitkoguste vähendamisele ka „uudseid“ ehk tehnoloogiapõhiseid sidumismeetodeid.
Aruandes leitakse ka, et vabatahtlikke süsinikukrediidi turge, kus süsiniku eemaldamise projektid saavad tegutseda, peetakse veel üheks potentsiaalseks lahenduseks, kuid need tekitavad pidevaid usaldusväärsusprobleeme ning nõuavad terviklikkuse tagamiseks tugevamaid võrdlusaluseid ja turustandardeid.
Oleme pikka aega lootnud metsadele ja mullale, et need vaikselt meie süsinikuprügi koristaksid – aga nende võime on kõikumas. See tähendab, et me võime alahinnata nii praegust heitkoguste lõhet kui ka tulevase soojenemise tempot.
Sabine Fuss, Potsdami kliimamõjude uurimise instituudi osakonnajuhataja ja aruande toimetuskolleegiumi liige.
Future Earth'i, The Earth League'i ja World Climate Research Programme'i ühisalgatusena valminud aruanne „10 uut arusaama“ koondab viimase 18 kuu kliimateaduse uusimad edusammud kümneks kokkuvõtlikuks ülevaateks, mis on poliitikakujundajatele usaldusväärne ressurss. See ilmub ajal, mil läbirääkijad valmistuvad COP30-ks, mis on pöördeline hetk 10 aastat pärast Pariisi kliimakokkulepet ja keset uut lainet riikide ajakohastatud kliimaeesmärkidest üle maailma. Kuna riiklikult kindlaksmääratud panuste (NDC-de) viimane voor on saabumas ja kliimaskeptilisus on haripunktis, ei saa riigid endale lubada aegunud teabe põhjal planeerimist.
Kliimaläbirääkimised peavad juhinduma teadusest ja 10 uut arusaama pakuvad parimat kokkuvõtet kliimateaduse viimastest uudistest. Need teadmised annavad veenvaid tõendeid selle kohta, et oleme kliimamuutustega hädaolukorras, mis tähendab, et COP30 peab olema rakendamise COP – me ei saa enam endale lubada uusi lubadusi ilma nende täitmiseta. Poliitikakujundajate tähelepanu peab olema suunatud heitkoguste otsustavale vähendamisele, looduse kaitsmisele ja taastamisele ning meid ülal pidavate süsteemide tugevdamisele.
Johan Rockström, Maa Liiga kaasesimees ja raporti toimetuskolleegiumi liige.
Aruande teised tähelepanekud uurivad tegureid, mis aitasid kaasa 2023. ja 2024. aasta rekordilisele soojusele, kusjuures äärmuslik kuumus avaldas enneolematut survet mageveevarudele, inimeste tervisele ja elatusvahenditele. Aruandes sünteesitud uus uuring näitab, kuidas tõusvad temperatuurid alandavad põhjavee taset, mis on paljudes piirkondades põllumajanduse jaoks eluliselt tähtis. Kliimamuutused soodustavad ka sääskede levitatavate haiguste, näiteks denguepalaviku, levikut, kuna kõrgemad temperatuurid laiendavad putukate elupaika.
Pärast eelmisel aastal toimunud ajaloo suurimat ülemaailmset denguepalaviku puhangut on tervishoiusüsteemid tohutu surve all. Aruandes „10 uut arusaama“ kokkuvõtlikud tulemused tuletavad teravalt meelde, et keegi pole kliimamuutuste mõjude eest kaitstud – nende tagajärjed on globaalsed, omavahel seotud ja juba meie ukse ees.
Kristie Ebi, Washingtoni Ülikooli globaalse tervise professor ja raporti toimetuskolleegiumi liige.
Lisaks inimeste tervisele selgitatakse aruandes ka seda, kuidas kuumastress põhjustab tööviljakuse järsku langust, mõjutab sissetulekuid ja viib laiema majandusliku ebastabiilsuseni. Näiteks eeldatakse, et vaid 1 °C soojenemine paljastab troopilistes piirkondades enam kui 800 miljonit inimest ohtlikule kuumastressile, mis võib vähendada nende tööaega kuni 50%.
Lõppkokkuvõttes näitab selle aasta aruanne, et peaaegu iga suurem kliimarisk tuleneb ühest algpõhjusest – suutmatusest vähendada heitkoguseid vajalikul kiirusel ja ulatuses. Ainult loodusele ja turgudele lootmine kriisi ei lahenda. Rekordilised temperatuurid aastatel 2023 ja 2024, ookeanide soojenemise kiirenemine ning kasvav koormus ökosüsteemidele ja ühiskondadele on kõik hilinenud tegutsemise sümptomid. COP30 sõnum on ühemõtteline: teadus on selge, lahendused ja piirangud on teada ning nüüd on aeg tegutseda.
MEIST Tulevane MaaFuture Earth on ülemaailmne teadlaste võrgustik, mis arendab ja sünteesib teadmisi, et toetada muutusi jätkusuutlikkuse suunas. Keskendudes tugevalt süsteemipõhistele lähenemisviisidele, püüab Future Earth süvendada meie arusaama keerukatest Maa süsteemidest ja inimdünaamikast eri distsipliinides ning kasutada seda arusaama tõenduspõhise poliitika ja säästva arengu strateegiate toetamiseks.
MEIST Maa LiigaMaa Liiga on rahvusvaheline institutsionaalsete ja individuaalsete liikmete liit, kes teevad koostööd selliste probleemide lahendamiseks nagu kliimamuutused, loodusvarade ammendumine, maa degradeerumine, veepuudus ja toiduga kindlustatus. Maa Liiga tegeleb olemasolevate ja tekkivate probleemidega, mis on tekkinud ressursside kasutamisest üle meie planeedi taluvuse, ning uurib, kuidas probleeme saab strateegilise tegevuse ja innovatsiooni abil ennetada ja vältida.
Maailma kliimauuringute programmi kohta (WCRP)WCRP koordineerib ja suunab rahvusvahelist kliimauuringut, et arendada, jagada ja rakendada kliimaalaseid teadmisi, mis aitavad kaasa ühiskondlikule heaolule. WCRP käsitleb kliimateaduse aspekte, mis on liiga ulatuslikud ja keerulised, et neid saaks käsitleda üks riik, asutus või teadusdistsipliin. Rahvusvahelise teaduskoordineerimise ja edukate partnerluste kaudu aitab WCRP olla teerajajaks kliimasüsteemi põhialuste mõistmisel ja selle koostoime kindlaksmääramisel inimtegevusega.
Loe lähemalt 5. rahvusvahelise polaaraasta üritustest osavõtmise kohta 
Loe lähemalt üleskutse kohta kaastööde, kandidaatide ja kliimaekspertide esitamiseks: COP30, Brasiilia | tähtaeg: 27. oktoober 
Loe lähemalt Frontiers Planet Prize'i neljanda väljaande kohta: eelretsensentide otsing on nüüd lõppenud. Täname huvi eest. 