Lähtudes eelmisel aastal käivitatud algatusest, pidas Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ICSU) täna oma esimese keskkonnaohtude ja -katastroofide konverentsi. Konverentsil, mis toimus koos ICSU Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna piirkondliku büroo ametliku avamisega, käsitleti seda, kuidas saaks teadust kasutada, et vältida looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude muutumist katastroofilisteks sündmusteks. UNESCO, oma Jakarta piirkondliku teadusbüroo kaudu ja Malaisia Teaduste Akadeemia konverentsi kaassponsoriks.
KUALA LUMPUR, Malaisia – registreeritud looduskatastroofide arv on viimasel ajal järsult kasvanud, umbes 100-lt kümnendil 1940. aastal peaaegu 2800ni kümnendis 1990ndatel. Kahjuks pole Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale sellised sündmused võõrad – näiteks India ookeani tsunami, mis juhtus 2004. aasta lõpus. Hiljutiste katastroofide näideteks on ka orkaanid Katrina ja Wilma, maavärin Kashmiris ja maalihked Filipiinid. Sellised katastroofid tapavad, vigastavad või tõrjuvad välja miljoneid inimesi aastas ja põhjustavad sadade miljardite dollarite väärtuses kahju.
Tänane konverents haakub ICSU eelmisel aastal algatatud suure uue ohtude alase algatuse kavandamisega. See programm, mis põhineb rahvusvahelise teadlaskonna seni tehtud tööle, kavatseb kasutada teadust, et vältida looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude muutumist katastroofilisteks sündmusteks. Kuigi me ei saa peatada üleujutusi ja maavärinaid, peaksime suutma ära hoida nende sündmuste muutumist majandus- ja inimkatastroofideks. Kuid selleks peavad teadlased ja poliitikakujundajad tegema tihedamat koostööd.
Näiteks peavad poliitikakujundajad rohkem tähelepanu pöörama teaduslikele tõenditele, mis võivad aidata ära hoida looduslikke ohte, mis põhjustavad ulatuslikku hävingut. Teadlased peavad omakorda leidma uusi viise oma uurimistööst teavitamiseks, et poliitikakujundajad mõistaksid paremini, kuidas seda oma otsustusprotsessidesse integreerida. Lisaks on kiiresti vaja uusi uuringuid, et saada rohkem teavet selle kohta, miks katastroofide arv sageneb ja milline inimtegevus võib nende mõju halvendada või vähendada. Lõpuks tuleb avalikkust teavitada ka kõigist otsestest ohtudest ja poliitikakujundajate tehtud otsustest.
"Kümne aasta pärast peaks tulemuseks olema see, et vähem inimesi sureb, vähem saavad negatiivsed mõjud ja tehakse targemaid investeeringuid," ütles organisatsiooni esimees Gordon McBean. Lääne-Ontario ülikooli katastroofiliste kahjude vähendamise instituudi poliitika ja ICSU keskkonnaohtude ja -katastroofide töörühma esimees.
Tänase konverentsi esinejad keskendusid sellistele ohtudele nagu äärmuslikud ilmastikunähtused, maavärinate ennustamine, maalihked ja maatulekahjud, tsunami varajase hoiatamise süsteemid ja 2004. aasta tsunami mõju India ookeani piirkonna elatusvahenditele. "See konverents on esimene ICSU Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna piirkondliku büroo korraldatud tegevus," selgitas piirkondliku büroo direktor Mohd Nordin Hasan. "See tähistab ka arengumaade teadlaste suurema kaasamise algust tegevuskava koostamisse ja lõpuks keskkonnaohtude ja -katastroofide rahvusvahelistesse teadusuuringutesse"