Registreeri

ICSU teaduslikud koosolekud uurivad globaalseid probleeme

Teadus säästva arengu nimel, energeetika, teaduse tugevdamine arengumaades ja ülemaailmse juurdepääsu tagamine teadusandmetele on teemad, mida rahvusvahelised delegaadid Rahvusvahelise Teadusnõukogu (ICSU) 27. peaassambleel arutavad. Ajakirjandusele avatud istungitel kolmapäeval, 25. septembril 2002 (allpool näidatud aeg/koht) arutavad ICSU liikmed neid teemasid enne otsuste ja/või resolutsioonide rakendamist ametlikel hääletusseanssidel hiljem sel nädalal.

RIO DE JANEIRO, Brasiilia – iga neljatunnist seanssi juhivad arutluse all oleva piirkonna juhtivad eksperdid ning see annab võimaluse mitmele rahvusvahelisele teadlasele esitada oma seisukohti ja arvamusi. Sessioonide eesmärk on tekitada avatud arutelu paljude ideede üle. Üksikud teadlased võivad pärast hommikust ja pärastlõunast istungit olla intervjuudeks saadaval.

Kõik delegaadid ja ajakirjandus on kutsutud osalema spetsiaalsel pärastlõunasel istungil

täielikult Brasiilia teaduse arutelule, mida toetab Brasiilia Akadeemia

Teadused (ABC).

Paralleelsed hommikused seansid 09-00

1. Teadus säästva arengu heaks

Vaid kolm nädalat pärast Johannesburgis toimunud säästva arengu maailma tippkohtumist (WSSD) soovivad ICSU delegaadid innukalt edendada oma rolli teaduse ja tehnoloogia ülemaailmse tegevuskava korraldamisel. Nõukogu on juba näidanud oma pühendumust poliitilisele protsessile ja kavatseb nüüd täpsemalt määratleda ICSU uue algatuse fookuse selles valdkonnas. Ettekanded hõlmavad järgmist:

  • Toiduga kindlustatus
  • Ülemaailmsed keskkonnamuutused
  • Bioloogiline mitmekesisus
  • Geoohud

2. Energeetika ja säästvad ühiskonnad

Energiaprobleemid on selle planeedi tuleviku jaoks üliolulised. Mitmed riigid on soovitanud ICSU-l algatada energiaprogramm. Lisaks tegelevad mõned ICSU ametiühingud juba energiaküsimustega, mis ületavad paljusid distsiplinaarpiire. Kuna energiaprobleemidele on üle maailma juba tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, keskendub see arutelu sellele, kuidas ICSU saab panustada olemasolevatesse jõupingutustesse ja/või arendada uusi uurimis- ja arendusvaldkondi. Selles kontekstis hõlmavad ettekanded järgmist:

  • Teaduse ja tehnoloogia roll energiapoliitikas
  • Teadus ja tehnoloogia säästvate energiasüsteemide jaoks
  • Väljakutsed arengumaadele
  • Väljakutsed teadusringkonnale
    • Bioenergia
    • Kütuseelemendid
    • Tuumaenergia

3. Teadusandmetele ja -teabele ülemaailmse juurdepääsu tagamine
Kuna tehnoloogia areng suurendab järsult andmete hankimise, salvestamise ja analüüsimise võimet, suureneb digitaalne lõhe põhja ja lõuna vahel kiiresti. ÜRO ülemaailmse infoühiskonna tippkohtumise eel (detsember 2003) uurivad ICSU liikmed probleeme, mis muudavad teaduslikele andmetele ja teabele juurdepääsu raskemaks – eriti arengumaade jaoks. Näiteks rahastab teadusuuringuid üha enam erasektor ja organisatsioonide eesmärk on säilitada oma uurimistulemuste omandiõigus või teenida tulu intellektuaalomandi õigustest. Muudel juhtudel otsivad valitsused võimalusi avalike vahenditega kogutud andmete kommertsialiseerimiseks. Samas puudub üksmeel selles, kuidas rahvusvaheliste ja globaalsete seiresüsteemide eest maksta. Ettekanded hõlmavad järgmist:

  • Globaalsete andmebaaside kogumine, arhiveerimine ja levitamine
  • EL-i direktiiv andmebaaside õiguskaitse kohta
  • Standardimine ja juurdepääs bioloogilistele andmetele
  • Kas teadusteave peaks olema tasuta?
  • Digitaalne lõhe: teadmiste lünga ületamine
  • Juurdepääs teabele arengumaades

4. Teaduse suutlikkuse suurendamine
Rahvad üle maailma – nii lõunas kui ka põhjas – kogevad noorte üliõpilaste huvi loodusteaduste erialade vastu dramaatilist langust. Samal ajal on suur osa praegusest teadlaste põlvkonnast lähenemas pensionile. Asja veelgi keerulisemaks muutmiseks tõmmatakse teadlasi vastupidises suunas: nad peavad olema spetsialiseerunud, et konkureerida tipptasemel distsiplinaaruuringutes, kuid ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamiseks on vaja laiemaid lähenemisviise. Mõned väidavad, et teaduslik lõhe on isegi suurem kui digitaalne lõhe. ICSU uurib erinevaid algatusi, et tugevdada ja koordineerida oma partnerite vahelisi jõupingutusi, et tegeleda teadusliku suutlikkuse arendamisega kõigis riikides. Arutelu teemad hõlmavad järgmist:

  • Loodusainete õpetamine alg- ja keskastmes
  • Bakalaureuseõppe koolitus: spetsialiseerumine vs interdistsiplinaarsus
  • Suutlikkuse suurendamine ja kolmas maailm
  • Teadusvõrgustike jätkusuutlikkus
  • Institutsioonilise toe väljakutsed

Pärastlõunane seanss 15:00-18:00

5. Teadus Brasiilias
See Brasiilia Teaduste Akadeemia (ABC) korraldatav üritus annab üldise ülevaate riigi teaduse hetkeseisust, analüüsib teaduse ja tehnoloogia riiklikku institutsioonilist raamistikku ning arutleb sektori tulevikuperspektiivide üle. See sümpoosion on hea võimalus välismaa teadlastele ja ajakirjanduse esindajatele tutvuda praegu Brasiilias välja töötatud teadustööga. ABC kasutab seda juhust, et esitleda ajakirja Science in Brasiilia kolmandat väljaannet – väljaannet, mis on juba katalüüsinud palju rahvusvahelisi teaduspartnerlusi, millest on kasu nii siseriiklikele kui ka välismaistele teadlastele erinevates valdkondades ning mis kindlasti pakub kõigile suurimat huvi.

Kõik ICSU peaassamblee koosolekud toimuvad:
Hotell Rio Othon Palace
Av. Atlantica, 3264
Rio de Janiero, Brasiilia

Registreeruge ICSU sekretariaadi esimesel korrusel, kus antakse teavet iga seansi toimumise kohta.

Otse sisu juurde