Dialoogil rõhutas Rahvusvaheline Teadusnõukogu tungivat vajadust tugevdada teadusdiplomaatiat kui kriitilist vahendit tänapäeva kõige pakilisemate ülemaailmsete väljakutsete lahendamisel.
Sir Peter Gluckman rõhutas oma pöördumises, et teadusdiplomaatiat tuleb kasutada selleks, et teenida globaalset ühist – ühist ruumi ja ressursse väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni, nagu ookean, polaaralad, kosmos ja bioloogiline mitmekesisus. Ta hoiatas, et tänases lõhenenud maailmas, mida iseloomustavad geopoliitilised pinged ja mitmepoolsed väljakutsed, võivad killustatud jõupingutused ja institutsiooniline konkurents õõnestada kollektiivset arengut.
"Teadusdiplomaatia on praegu olulisem kui kunagi varem pärast külma sõda. Mõrdunud maailmas peame jätma kõrvale oma institutsionaalse ja riikliku ego ning tunnistama oma ühist huvi globaalse ühisvara kaitsmisel," ütles ta.
Teadusdiplomaatia liidese tugevdamiseks juhtis Gluckman tähelepanu pidevale katkestusele teadusministeeriumide ja välisasjade vahel paljudes riikides. Ta kutsus üles suuremale koordineerimisele ja teadusnõunike süstemaatilisele ametisse nimetamisele välisministeeriumides, mis on tema sõnul oluline samm, et ületada lõhe teaduse ja diplomaatia vahel ning võimaldada rahvusvahelisel tasandil sidusamat ja teadlikumat poliitikakujundamist.
Gluckman tõi esile ka ISC spetsiifilise rolli selles ökosüsteemis – erapooletu teaduslike teadmiste vahendajana, kes tegutseb geopoliitilistest huvidest sõltumatult.
"ISC-l kui suurimal ja laiaulatuslikumal rahvusvahelisel teadusorganisatsioonil on täita ainulaadne roll. Selle neutraalsus ja võime kutsuda kokku erinevaid osalejaid võimaldab tal tegutseda usaldusväärse maaklerina, toetades mitmepoolseid protsesse ja aidates edendada kollektiivset edu isegi geopoliitiliste pingete ajal."
Alates suuremate ÜRO teaduslike hindamiste kooskutsumisest kuni mitteametlike 2. raja dialoogide edendamiseni on ISC-l teadusdiplomaatia võimaldamise pikk ajalugu. Märkimisväärsete näidete hulka kuulub 1985. aasta Villachi konverents, mis pani aluse organisatsiooni moodustamisele IPCC ja UNFCCC.
Hiljuti on ISC süvendanud oma pühendumust teadusdiplomaatiale, luues kontorid New Yorki ja peagi ka Genfi, et tugevdada seotust ÜRO süsteemiga, ning toetades selliseid algatusi nagu ÜRO Tegevusteaduse sõprade rühm ja teadusliku nõu andmine Bioloogiliste relvade konventsioon.
Rahvusvahelisel Teadusnõukogul on ainulaadne roll teadusdiplomaatia edendamisel, olles erapooletu teaduslike teadmiste ja osalejate koguja üle piiride, distsipliinide ja lõhede.
ISC töö ulatub teadusdiplomaatia viis peamist mõõdet: õiglase dialoogi edendamine ülemaailmsetes küsimustes, häirivate tehnoloogiate vastutustundliku juhtimise edendamine, ülemaailmse ühisvara kaitsmine, teadlaste toetamine kriisi ajal ja teadlaskonna suutlikkuse suurendamine diplomaatiliseks tegevuseks.
Olgu see siis diplomaatide teavitamine biotehnoloogia riskidest, ohus olevate teadussüsteemide toetamine või suurte algatuste, nagu 5. Rahvusvaheline polaaraasta, jätkab ISC teaduse kui ülemaailmse avaliku hüve ning diplomaatia ja ühistegevuse olulise ressursi toetamist.
Loe lähemalt uue ekspertide paneeli kohta, mis tegeleb soolise ebavõrdsusega teadusjuhtimise valdkonnas
Loe lähemalt Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna akadeemilise mentorlusprogrammi teise vooru avalduste esitamise tähtajast: 25. mai
Lugege lisateavet 2025. aasta Frontiers Planet Prize'i riiklike meistrite väljakuulutamise kohta
