Registreeri

Pöördepunktid või pöördepunkt? Teaduspõhised prioriteedid ookeani jaoks, mida vajame

Kuna läheneme juuni alguses toimuvale kolmandale ÜRO ookeanikonverentsile (UNOC-3), avaldavad Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ISC) ja selle multidistsiplinaarne ookeaniekspertide rühm rea teaduspõhiseid prioriteete, et teavitada läbirääkimisi ja suunata tulemusi.

Nende teaduslike prioriteetide eesmärk on tagada Konverents saab ookeanide jätkusuutlikkuse pöördepunktiks, mis põhineb parimatel saadaolevatel teadmistel ja on pühendunud kiireloomulistele ühismeetmetele.

Ookeanis toimuvad kiired ja põhjalikud muutused, mis on tingitud mitmete survetegurite, näiteks kliimamuutuste, reostuse ja ülekasutamise koosmõjust. Need stressitegurid nõrgestavad mere ökosüsteeme, häirivad nende võimet elustiili toetada ja kliimat reguleerida ning ohustavad kogukondade heaolu kogu maailmas.

UNOC-3 pakub valitsustele, teadlastele ja kodanikuühiskonnale kriitilist võimalust edendada kooskõlastatud teaduspõhist tegevust, et vältida edasist kahju ning toetada ookeani vastupidavamat ja jätkusuutlikumat tulevikku.

Maailma ookeani asetamine säästva arengu tegevuskava keskmesse ei ole mitte ainult vajalik, vaid ka kõige strateegilisem investeering meie tulevikku. ISC on valmis tegema koostööd valitsuste ja muude sidusrühmadega, kes on seotud UNOC-3 ja UNOC tegevuskava elluviimisega.

Salvatore Aricò

Salvatore Aricò

Tegevjuht & Turundus

Rahvusvaheline teadusnõukogu

Salvatore Aricò

UNOC-3 peamine tulemus on poliitilise deklaratsiooni vastuvõtmine, mille eesmärk on luua selge raamistik ülemaailmsete jõupingutuste tugevdamiseks ookeanide tervise kaitsmiseks. Et aidata tagada, et deklaratsioon kajastaks uusimaid teaduslikke teadmisi, ISC ookeani ekspertgrupp on kindlaks määranud teaduspõhised prioriteedid läbirääkimiste teavitamiseks ja koordineeritud tegevuse toetamiseks, mis tegeleb ookeani ees seisvate väljakutsete ulatusega ja kiireloomulisusega.

Ookean murdepunktis: UNOC-3 teaduspõhised prioriteedid

Ekspertrühm koondas erinevaid geograafilisi piirkondi ja teadmisi mereteadusest kuni ookeanimajanduse, kliimateaduse, linnaplaneerimise ja säästva arenguni. Selle ulatusliku teaduskoostöö tulemusena avaldab ISC selle kõrgetasemelise infotunni UNOC-3 teaduspõhistest prioriteetidest: Ookean murdepunktis: UNOC-3 teaduspõhised prioriteedid.


Ookean murdepunktis: UNOC-3 teaduspõhised prioriteedid

© Rahvusvaheline Teadusnõukogu, 2025.


Teadlaste sõnum on vali ja selge: ookean on lähenemas mitmele murdepunktile ja teaduse roll ookeani tegevuse juhtimisel pole kunagi olnud nii kriitilisem.

Teadlased on UNOC-3 jaoks kindlaks määranud viis teaduspõhist prioriteeti:

  • Prioriteet 1: Ookean on pöördepunktis. See on läbimas enneolematuid häireid suurenevate kliimamuutuste, saaste ja ülekasutamise tõttu. Need täiendavad stressitegurid suruvad mere ökosüsteeme kokkuvarisemise suunas, millel on potentsiaalsed pöördumatud tagajärjed elule Maal. 2025. aasta ÜRO ookeanikonverents peab tooma kaasa teaduspõhise ja tegevusele suunatud kollektiivse kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid (KHG), vähendada kohalikku survet ja kaitsta mere ökosüsteeme enne, kui jõuame pöördumatute murdepunktideni. 
  • Prioriteet 2: Praegune killustatud ja ebatõhus ookeanide valitsemine veab alt nii inimesi kui ka loodust. Teadus peab andma teavet integreeritud ökosüsteemipõhise valitsemise kohta, mis suurendab mereökosüsteemide vastupanuvõimet stressitekitajate, sealhulgas ülekasutamise, ookeanide soojenemise, hapestumise ja saastamise suhtes, ning hoiab ära keskkonna edasise halvenemise. 2025. aasta ÜRO ookeanikonverents peab täitma kohustused edendada ümberkujundavat ja koordineeritud lähenemisviisi ookeanide valitsemisele, tugevdada õigusraamistikke, töötada välja ja jõustada teaduspõhist ookeanipoliitikat, viia lühiajalised majanduslikud ja poliitilised stiimulid vastavusse ookeanide pikaajaliste kaitse eesmärkidega ning tugevdada merekaitset, et vältida pöördumatuid kaotusi ja toetada kohanemist. 
  • Prioriteet 3: Ookeaniteaduse ja -seire tugevdamine on teadlike otsuste tegemiseks hädavajalik. Teaduspõhine lähenemine ookeanide jätkusuutlikkuse saavutamisele nõuab suuremaid investeeringuid pikaajalistesse ookeanivaatlussüsteemidesse, ookeaniteadusesse ja -tehnoloogiasse ning andmete jagamisse, et juhtida teadlikke poliitikaid ja jätkusuutlikke lahendusi. 2025. aasta ÜRO ookeanikonverents peab toetama suuremat ülemaailmset ookeaniteaduse suutlikkust, et ookeani paremini mõista, kaitsta ja taastada ning toetada tõenditel põhinevat otsuste tegemist. See on pöördumatute kahjustuste vältimiseks ülioluline. 
  • Prioriteet 4: Rannikukogukonnad, eriti väikeste saarte arenguriikides (SIDS), seisavad silmitsi meretõusu, äärmuslike ilmastikunähtuste ja ökosüsteemi kokkuvarisemisega seotud kasvavate riskidega. Sagenevad ookeaniga seotud katastroofid suurendavad sotsiaalmajanduslikke kulusid, paljastavad omavahel seotud majandus- ja sotsiaalsüsteemide haavatavuse ning kujutavad endast kasvavat ohtu säästvale arengule. ÜRO ookeanikonverents peab nõudma suuremaid kohustusi ja investeeringuid rannikualade vastupanuvõimesse, tõhustatud varajase hoiatamise süsteemidesse ja kliimaga kohanemise rahastamisse, tagades, et toetus jõuab kõige haavatavamate kogukondadeni. 
  • Prioriteet 5: Ookeanide pikaajalise tervise ja vastupidavuse saavutamiseks on vaja kiiresti suurendada rahalisi kohustusi ja tõhustada rahvusvahelist koostööd. Ilma piisava ja püsiva rahastamise, säilitamise, kohanemise ja ookeani säästva majandamiseta jäävad jõupingutused alla kasvavate ookeaniprobleemide lahendamiseks vajaliku ulatuse, eriti haavatavates piirkondades. 2025. aasta ÜRO ookeanikonverents peab tagama avaliku ja erasektori rahaliste kohustuste võtmise, tõhustama rahvusvahelist koostööd ja likvideerima finantslünki, mobiliseerides uusi investeerimisallikaid. 

Nii inimeste kui ka ülejäänud looduse jätkusuutliku tuleviku tagamiseks tuleb Ookeani kui Maa süsteemi toimimise pöördelist osa tunnustada, hinnata, kasutada ja hallata, võttes arvesse terveid ökosüsteeme, kus kõiki osi ja kasutajaid käsitletakse koos. See nõuab muutust selles, kuidas me väärtustame kogu ookeanielu ning kuidas me oma ookeaniressursse suhtleme ja kasutame.

Lynne Shannon

Lynne Shannon

Asedirektor / juhtivteadur

MARIS, Kaplinna ülikool

Lynne Shannon

UNOC-3: ookeanide jätkusuutlikkuse kriitiline pöördepunkt

Rahvusvaheline teadusnõukogu (ISC) on aidates aktiivselt kaasa ÜRO 2025. aasta kolmandale ookeanikonverentsile (UNOC-3), mida juhivad Prantsusmaa ja Costa Rica ning mis toimub Nice'is 9.–13. juunini 2025. Oma ookeaniekspertide rühma ja ulatuslike teadusvõrgustike kaudu tagab ISC, et tõenduspõhised lahendused ja interdistsiplinaarsed arusaamad kujundaksid konverentsi tulemusi.

Üleskutse ISC liikmetele, et jagada ookeaniga seotud ressursse ja tegevusi UNOC-3 ümber: selleks, et aidata aruteludel ja tuua esile, kuidas teadusringkond ookeanide jätkusuutlikkust toetab, kutsume teid üles jagama asjakohaseid ressursse, esitades need veebilehe allosas oleva vormi kaudu. Sellel leheküljel.

Ookeani kohta rohkem teada saades mõistame mitte ainult hästi toimiva ookeani otsustavat rolli kasvava elanikkonna jätkusuutliku toidu ja energia pakkumisel, vaid avastame ka elu tohutu varieeruvuse. Tulevik, mida me kõik tahame, sõltub terve ookeani säilitamisest.

Peter Haugan

Peter Haugan

poliitika direktor

Norra mereuuringute instituut

Peter Haugan

Need UNOC-3 teaduspõhised prioriteedid on teavitanud ISC ookeaniekspertide rühma kirjalikud sisendid poliitilise deklaratsiooni nullkavandisse. Selle analüüsi eesmärk on tugevdada deklaratsiooni, hõlmates multidistsiplinaarseid teaduslikke arusaamu, ärgitades kasutama integreeritumat, tõenditel põhinevat ja võrdsuspõhist lähenemisviisi ookeanide kaitsele, kasutamisele ja säästvale juhtimisele.

Kui praegu ei võeta midagi ette, võivad tekkida ookeanis pöördumatud muutused, mis seavad ohtu nii ookeani tervise ja tuleviku kui ka mere- ja inimelud. Nende teaduslike arusaamade integreerimisel võib UNOC-3 olla – ja peabki – olema pöördepunkt, mis nihutab meie trajektoori ookeanide edasisest halvenemisest ookeani jätkusuutlikkusega seotud tulevikku.


Pilt autor juhe on Freepik.

Selle vormi täitmiseks lubage oma brauseris JavaScript.

Olge meie uudiskirjadega kursis