Nende teaduslike prioriteetide eesmärk on tagada Konverents saab ookeanide jätkusuutlikkuse pöördepunktiks, mis põhineb parimatel saadaolevatel teadmistel ja on pühendunud kiireloomulistele ühismeetmetele.
Ookeanis toimuvad kiired ja põhjalikud muutused, mis on tingitud mitmete survetegurite, näiteks kliimamuutuste, reostuse ja ülekasutamise koosmõjust. Need stressitegurid nõrgestavad mere ökosüsteeme, häirivad nende võimet elustiili toetada ja kliimat reguleerida ning ohustavad kogukondade heaolu kogu maailmas.
UNOC-3 pakub valitsustele, teadlastele ja kodanikuühiskonnale kriitilist võimalust edendada kooskõlastatud teaduspõhist tegevust, et vältida edasist kahju ning toetada ookeani vastupidavamat ja jätkusuutlikumat tulevikku.
Maailma ookeani asetamine säästva arengu tegevuskava keskmesse ei ole mitte ainult vajalik, vaid ka kõige strateegilisem investeering meie tulevikku. ISC on valmis tegema koostööd valitsuste ja muude sidusrühmadega, kes on seotud UNOC-3 ja UNOC tegevuskava elluviimisega.
UNOC-3 peamine tulemus on poliitilise deklaratsiooni vastuvõtmine, mille eesmärk on luua selge raamistik ülemaailmsete jõupingutuste tugevdamiseks ookeanide tervise kaitsmiseks. Et aidata tagada, et deklaratsioon kajastaks uusimaid teaduslikke teadmisi, ISC ookeani ekspertgrupp on kindlaks määranud teaduspõhised prioriteedid läbirääkimiste teavitamiseks ja koordineeritud tegevuse toetamiseks, mis tegeleb ookeani ees seisvate väljakutsete ulatusega ja kiireloomulisusega.
Ekspertrühm koondas erinevaid geograafilisi piirkondi ja teadmisi mereteadusest kuni ookeanimajanduse, kliimateaduse, linnaplaneerimise ja säästva arenguni. Selle ulatusliku teaduskoostöö tulemusena avaldab ISC selle kõrgetasemelise infotunni UNOC-3 teaduspõhistest prioriteetidest: Ookean murdepunktis: UNOC-3 teaduspõhised prioriteedid.
Ookean murdepunktis: UNOC-3 teaduspõhised prioriteedid
© Rahvusvaheline Teadusnõukogu, 2025.
Teadlaste sõnum on vali ja selge: Ookean läheneb kriitilistele murdepunktidele ja teadus peab mängima keskset rolli tõhusate ja koordineeritud reageeringute kujundamisel.
Teadlased on UNOC-3 jaoks kindlaks määranud viis teaduspõhist prioriteeti:
1. prioriteet: tegeleda ookeanide seisundi halvenemise ja kasvavate keskkonnastressoritega
Ookean kannatab enneolematute häirete all eskaleeruva kliimamuutuse, reostuse ja ülepüügi tõttu. Need süvendavad stressitegurid suruvad mere ökosüsteeme kokkuvarisemise poole, millel võivad olla pöördumatud tagajärjed elule Maal.
2025. aasta ÜRO ookeanikonverents peab tooma kaasa teaduspõhise ja tegevusele suunatud kollektiivse kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid (KHG), vähendada kohalikku survet ja kaitsta mere ökosüsteeme enne, kui jõuame pöördumatute murdepunktideni.
2. prioriteet: ookeanide haldamise tugevdamine
Praegune killustatud ja ebatõhus ookeanide valitsemine veab alt nii inimesi kui ka loodust. Teadus peab andma teavet integreeritud ökosüsteemipõhise valitsemise kohta, mis suurendab mereökosüsteemide vastupanuvõimet stressitekitajate, sealhulgas ülekasutamise, ookeanide soojenemise, hapestumise ja saastamise suhtes, ning hoiab ära keskkonna edasise halvenemise.
2025. aasta ÜRO ookeanikonverents peab täitma kohustused edendada ümberkujundavat ja koordineeritud lähenemisviisi ookeanide valitsemisele, tugevdada õigusraamistikke, töötada välja ja jõustada teaduspõhist ookeanipoliitikat, viia lühiajalised majanduslikud ja poliitilised stiimulid vastavusse ookeanide pikaajaliste kaitse eesmärkidega ning tugevdada merekaitset, et vältida pöördumatuid kaotusi ja toetada kohanemist.
3. prioriteet: ookeaniteaduse ja -seire tugevdamine
Ookeaniteaduse ja -seire tugevdamine on teadlike otsuste tegemiseks hädavajalik. Teaduspõhine lähenemine ookeanide jätkusuutlikkuse saavutamisele nõuab suuremaid investeeringuid pikaajalistesse ookeanivaatlussüsteemidesse, ookeaniteadusesse ja -tehnoloogiasse ning andmete jagamisse, et juhtida teadlikke poliitikaid ja jätkusuutlikke lahendusi.
2025. aasta ÜRO ookeanikonverents peab toetama suuremat ülemaailmset ookeaniteaduse suutlikkust, et ookeani paremini mõista, kaitsta ja taastada ning toetada tõenduspõhist otsuste tegemist. See peab seadma prioriteediks suutlikkuse suurendamise, eriti globaalses lõunas, ja tugevdama usaldusväärset pikaajalist andmete kogumist, et parandada vastupanuvõimet käimasolevatele keskkonnamuutustele.
4. prioriteet: haavatavate rannikukogukondade toetamine
Rannikukogukonnad, eriti väikeste saarte arenguriikides (SIDS), seisavad silmitsi meretõusu, äärmuslike ilmastikunähtuste ja ökosüsteemi kokkuvarisemisega seotud kasvavate riskidega. Sagenevad ookeaniga seotud katastroofid suurendavad sotsiaalmajanduslikke kulusid, paljastavad omavahel seotud majandus- ja sotsiaalsüsteemide haavatavuse ning kujutavad endast kasvavat ohtu säästvale arengule.
ÜRO 2025. aasta ookeanikonverentsil tuleb nõuda suuremaid kohustusi ja investeeringuid rannikualade vastupanuvõime suurendamisse, varajase hoiatamise süsteemide täiustamisse ja kliimamuutustega kohanemise rahastamisse, tagades, et toetus jõuab kõige haavatavamate kogukondadeni.
5. prioriteet: rahaliste vahendite mobiliseerimine ookeanide jätkusuutlikkuse tagamiseks
Ookeanide pikaajalise tervise ja vastupidavuse saavutamiseks on vaja kiiresti suurendada rahalisi kohustusi ja tõhustada rahvusvahelist koostööd. Ilma piisava ja püsiva rahastamise, säilitamise, kohanemise ja ookeani säästva majandamiseta jäävad jõupingutused alla kasvavate ookeaniprobleemide lahendamiseks vajaliku ulatuse, eriti haavatavates piirkondades.
2025. aasta ÜRO ookeanikonverents peab tagama avaliku ja erasektori rahaliste kohustuste võtmise, tõhustama rahvusvahelist koostööd ja likvideerima finantslünki, mobiliseerides uusi investeerimisallikaid.
Nii inimeste kui ka ülejäänud looduse jätkusuutliku tuleviku tagamiseks tuleb Ookeani kui Maa süsteemi toimimise pöördelist osa tunnustada, hinnata, kasutada ja hallata, võttes arvesse terveid ökosüsteeme, kus kõiki osi ja kasutajaid käsitletakse koos. See nõuab muutust selles, kuidas me väärtustame kogu ookeanielu ning kuidas me oma ookeaniressursse suhtleme ja kasutame.
Rahvusvaheline teadusnõukogu (ISC) on aidates aktiivselt kaasa ÜRO 2025. aasta kolmandale ookeanikonverentsile (UNOC-3), mida juhivad Prantsusmaa ja Costa Rica ning mis toimub Nice'is 9.–13. juunini 2025. Oma ookeaniekspertide rühma ja ulatuslike teadusvõrgustike kaudu tagab ISC, et tõenduspõhised lahendused ja interdistsiplinaarsed arusaamad kujundaksid konverentsi tulemusi.
Ookeani kohta rohkem teada saades mõistame mitte ainult hästi toimiva ookeani otsustavat rolli kasvava elanikkonna jätkusuutliku toidu ja energia pakkumisel, vaid avastame ka elu tohutu varieeruvuse. Tulevik, mida me kõik tahame, sõltub terve ookeani säilitamisest.
Need UNOC-3 teaduspõhised prioriteedid on teavitanud ISC ookeaniekspertide rühma kirjalikud sisendid poliitilise deklaratsiooni nullkavandisse. Selle analüüsi eesmärk on tugevdada deklaratsiooni, hõlmates multidistsiplinaarseid teaduslikke arusaamu, ärgitades kasutama integreeritumat, tõenditel põhinevat ja võrdsuspõhist lähenemisviisi ookeanide kaitsele, kasutamisele ja säästvale juhtimisele.
Kui praegu ei võeta midagi ette, võivad tekkida ookeanis pöördumatud muutused, mis seavad ohtu nii ookeani tervise ja tuleviku kui ka mere- ja inimelud. Nende teaduslike arusaamade integreerimisel võib UNOC-3 olla – ja peabki – olema pöördepunkt, mis nihutab meie trajektoori ookeanide edasisest halvenemisest ookeani jätkusuutlikkusega seotud tulevikku.
Lisateavet ülemaailmse teaduse kohta ookeanide aastakümneks: 2021–2030 
Lugege lähemalt ÜRO ja globaalsete poliitiliste protsesside kohta 
Loe lähemalt 10 uue kliimateaduse alase teadmise kohta 
Loe lähemalt 5. rahvusvahelise polaaraasta üritustest osavõtmise kohta 
Loe lähemalt üleskutse kohta kaastööde, kandidaatide ja kliimaekspertide esitamiseks: COP30, Brasiilia | tähtaeg: 27. oktoober 
