Tulevikumõtlemine ja strateegiline ettenägelikkus on võtmetähtsusega, et aidata meil lahendada keerulisi probleeme ja toime tulla märkimisväärse ebakindlusega – ning juurutada pikaajalisi perspektiive, mis arvestavad mõjuga tulevastele põlvkondadele.
Selle ootus- ja valmisolekukultuuri edendamiseks ning mitmepoolse süsteemi loomiseks, mis jääb asjakohaseks nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele, UN Futures Lab/Global Hub ja ISC on teinud koostööd, et paremini mõista tulevikustsenaariumi ja strateegilise tulevikuprognoosi konkreetset ja ümberkujundavat rolli otsuste tegemisel ja tegutsemisel.
Selle koostöö tulemuseks on ühine aruanne teemal „Tulevikumõtlemine ja strateegiline tulevikuprognoos praktikas: arusaamad globaalsest lõunast. "
Tulevikumõtlemine ja strateegiline ettenägelikkus praktikas: arusaamad globaalsest lõunast
ÜRO Tulevikulabor/Globaalne Keskus ja Rahvusvaheline Teadusnõukogu (2025)
Tulevikumõtlemine on pikaajaline praktika võimalike tulevikuväljavaadete uurimiseks, tekkivate trendide tuvastamiseks ja uute paradigmade testimiseks. See võimaldab ühiskondadel muutusi paremini ette näha, edendada põlvkondadevahelist perspektiivi ja kujundada paremaid otsuseid juba täna.
Strateegiline ettenägelikkus on süstemaatiline, osaluspõhine tulevikuinfo kogumise ja keskpika kuni pikaajalise visiooni loomise protsess, et teavitada tänapäevaseid otsuseid ja mobiliseerida ühist tegevust. Need lähenemisviisid ei seisne tuleviku ennustamises, vaid võime loomises reageerida ebakindlusele suurema vastupidavuse, kujutlusvõime ja vastutustundlikkusega.
Tulevikumõtlemine ja strateegiline ettenägelikkus aitavad organisatsioonidel, juhtidel ja poliitikakujundajatel ebakindlusega toime tulla, keeruliste väljakutsetega toime tulla ning edendada pikaajalisi ja jätkusuutlikke tulemusi. See seab kahtluse alla eeldused, kaasab sidusrühmi ja näeb ette alternatiivseid teid.
Tähelepanu keskpunktis on taotluslik positsioon globaalsel lõunapoolkeral. Kuigi sellel piirkonnal on rikkalikud, kohalikul tasandil väljatöötatud tuleviku-uuringute traditsioonid ja tõestatud metoodikad, on selle vaatenurgad globaalsetes dialoogides liiga sageli kõrvale jäetud.
Et paremini mõista tuleviku-uuringute praktilist rakendamist, avaldasid ÜRO tulevikulabor/globaalne keskus ja ISC aruande üleskutse juhtumiuuringute esitamiseks esile tõsta globaalses lõunas välja töötatud ja kasutatavaid lähenemisviise, mis demonstreerivad tulevikustsenaariumi ja -mõtlemise kasutamist otsuste tegemisel, planeerimisel ja tegutsemisel.
Valitud 14 juhtumiuuringut valiti välja nende mitmekesisuse tõttu geograafilise ulatuse, teema, sektorite ja sidusrühmade lõikes. Need illustreerivad mitmesuguseid mõjusid, peamiselt lähenemisviiside tüpoloogia kaudu soovitud tulemuste alusel, sealhulgas parem sotsiaalne heaolu, süsteemide innovatsioon, poliitika väljatöötamine, organisatsioonilised muutused ja põlisrahvaste teadmiste kaasamine.
Ettenägelikkuse väärtus ei seisne ainult erinevate tulevike ettekujutamises, vaid ka nende teadmiste tõlkimises käegakatsutavateks muutusteks. Oluline on mõista, et ainuüksi tulevikuseire tegevused ei soodusta muutusi, vaid tegelikult muudavad olukorda just tulevikuseire teadmistele reageerimiseks võetud meetmed.
Kuigi tulevikumõtlemisele ja strateegilisele tulevikuseirele ei ole olemas universaalset lähenemisviisi, kajastuvad aruandes esitatud juhtumiuuringutes kuus peamist soovitust.
1. Rakenda julget juhtimist, et muuta mõtteviisi ja vaidlustada status quo'd
Juhid peavad aktiivselt looma kultuuri, mis toetab ettenägelikkust, seab kahtluse alla valitsevad paradigmad ning edendab avatust innovatsioonile ja uudsetele lahendustele. Sellise kultuuri loomine on oluline aegunud normide lammutamiseks, süsteemsete takistuste ületamiseks ja tulevikku suunatud tegevuse võimaldamiseks.
2. Investeerige otsustavalt teadlaste, poliitikakujundajate ja kogukondade koostöösse, et saavutada kiiremat ja reaalsemat mõju.
Teaduse, poliitika ja ühiskondlike jõupingutuste ühendamiseks on vaja märkimisväärseid ja jätkusuutlikke investeeringuid. Muutustele vastupanu ületamine ja kollektiivse tegutsemise käivitamine nõuab rahalist ja institutsioonilist pühendumist, eriti juhtudel, kus juurdunud huvid või normid takistavad tulevikku suunatud muutusi.
3. Kontekstuaalsete teadmiste ja käitumisteaduse kasutamine tulevikuprognooside parandamiseks
Tulevikuseire algatused peavad arvestama kognitiivsete ja käitumuslike eelarvamuste ulatusega ning ajaloolise ja kohaliku kontekstiga. Nende mõjude – sealhulgas üleoptimismi ja vastuseisuga vastupropagandile – käsitlemine on kriitilise tähtsusega konstruktiivse kaasatuse ja vastupanuvõime edendamiseks ebakindluse ees.
4. Kaasava osalemise ja pikaajalise mõtlemise juurutamine kõigil tasanditel
Tulevikuseire protsessid peavad olema selgesõnaliselt kaasavad, ligipääsetavad ja osaluspõhised, tagades, et mitmekesised vaatenurgad integreeritakse algusest peale. Tulevikuseire protsessides tuleks arvesse võtta sugu, vanust, geograafilist asukohta, demograafilisi näitajaid ning mitmekesist tausta ja vaatenurki, nagu ka kasutatavate andmete liike ja allikaid.
5. Süstemaatilise tuleviku-uuringute suutlikkuse suurendamine ja mõju mõõtmise tagamine
Tulevikuvalmis tööjõu ja institutsioonilise kultuuri loomiseks on oluline luua võimalusi ja mehhanisme tulevikuseire suutlikkuse suurendamiseks ning pikaajalise mõtlemise integreerimine haridusse, juhtimisoskuste arendamisse ja otsustusprotsessidesse. Tulevikuseire tegevused peavad olema asjakohaselt ulatuslikud ning nende mõju peab olema mõõdetav usaldusväärsete ja kontekstitundlike meetmetega, et tagada nende muutumine käegakatsutavateks ja jätkusuutlikeks tulemusteks.
6. Tugevdada võrgustikke, andmetele juurdepääsu ja tõenduspõhist kohanemist
Tugevate, dünaamiliste ja mitmekesiste praktikakogukondade loomine ning avatud ja võrdse juurdepääsu tagamine andmetele on adaptiivse poliitikakujundamise aluseks. Innovatsiooni edendamiseks, reaalsete tulevikuprognooside rakenduste kogemuste jagamiseks ja tulevikumõtlemise juurutamiseks süsteemides tuleb arendada koostööl põhinevaid teadmiste ökosüsteeme, sealhulgas põlisrahvaste ja kogukonnapõhiseid rühmi.
Esitades praktilisi ja teostatavaid soovitusi tulevikuseire rakendamiseks kaasaval, osaluspõhisel ja mõjusal viisil, tunnustab see aruanne tulevikuseiret kui elavat praktikat, mis põhineb kogukonnal, võrdsusel ja pikaajalisel mõtlemisel. Seda tehes aitab see kaasa tulevikku suunatud ja ettenägelikuma mitmepoolse süsteemi loomisele, mis sobib tulevastele põlvkondadele.
Saate salvestust vaadata siin
Foto: Renzo D'souza on Unsplash
Lugege lähemalt ÜRO ja globaalsete poliitiliste protsesside kohta 
Lugege lisateavet 2025. aasta Frontiers Planet Prize'i riiklike meistrite väljakuulutamise kohta 
Kas lugeda rohkem pöördepunktide või pöördepunktide kohta? Teaduspõhised prioriteedid ookeani jaoks, mida vajame 
Lugege lisateavet elluviidava teaduse rahastamise kohta: missioonile suunatud teadusuuringute edendamine jätkusuutlikkuse nimel 