ISC-l on olnud au, et dr Flavia Schlegel on esimene teaduse erisaadik globaalpoliitikas

Dr Flavia Schlegel tuli ISC-sse suure imetlusega ühinemise kaudu saavutatu ja sellega kaasnevate võimaluste üle, et teenida teadusringkonda, ja lõpuks ka ülemaailmset vastust 2030. aasta tegevuskavale.

Ta lahkub ajal, mil iga säästva arengu eesmärgi saavutamine võib olla ohus pandeemiaga kaasnevate mitmetasandiliste riskide tõttu, kuid tal on lootus, et tänu jätkuvale koostööle teadusringkondade ja poliitikate vahel tegijad, et inimkonna ees seisvad keerulised probleemid ja globaalsed väljakutsed on lahendatavad.

Millised olid teie kolm peamist hetke 2020. aastal? Millal oli nõukogu eriti nähtav ja võimeline eriti mõjutama?

• WHO kuulutas pandeemia välja 11. märtsil: ISC võtab viivitamatult meetmeid, pakub koostööplatvormi Ülemaailmne teadusportaal, et selle liikmed tõstaksid esile oma algatusi ja hõlbustaksid koostööd. Pandeemiad on nagu enamik meie aja väljakutseid globaalsed ning nõuavad ülemaailmset koordineerimist ja koostööd. ISC mängib aktiivset rolli ruumi ja vahendite pakkumisel oma liikmete ja poliitikakujundajate vahelise koostöö edendamiseks.
• Vestlused teemal Inimarengu ümbermõtestamine: ISC tõestab end mõtteliidrina, tuginedes laiale distsiplinaarsele baasile ning inter- ja transdistsiplinaarsetele lähenemisviisidele, investeerides ka uutesse suhtlemis- ja aruteluviisidesse ning jagades seda teavet uuenduslik multimeedia veebisait. Mulle meeldis dialoogi juures see, et see ei toimunud lihtsalt ülemaailmsel rahu ja arengu teaduspäeval, vaid ISC kutsus oma liikmeid, programme ja partnereid üles hoidma dialoog kestab 2021. aastal.
• ISC uue sarja käivitamine: 2021. aasta poole: aasta ümberkujundamiseks, mis uurib teadmiste ja tegevuste olukorda viis aastat pärast Pariisi lepingut. 2021. aasta on säästva arengu alase tegevuse pöördeline aasta. Globaalsete väljakutsete (kliima, pandeemia, bioloogiline mitmekesisus, õiglus/võrdsus) süsteemsuse esiletõstmine, ISC liikmete teadmistepagasi võimendamine ja jagamine, teadmiste suurendamine mõju saavutamiseks. See on nii põnev kui ka oluline aeg saada osa rahvusvahelisest teadusest.

Teil oli keskne roll IIASA-ISC konsultatiivses teadusplatvormis – Jätkusuutlik edasiminek: teed COVID-järgsesse maailma. Rääkige meile, mida on seni saavutatud ja mis selle protsessiga edasi saab?

See oli kahe organisatsiooni jaoks kindlasti õigeaegne ja oluline koostöö ning rõhutab taas, kui agar võib ISC olla globaalsetele kriisidele reageerimisel. Mulle meeldis selle koostöö juures see, et see tõi kokku ISC patroonid Mary Robinsoni ja Ismail Serageldini, samuti ISC ja IIASA teadusametnikud ning hulga eksperte üle maailma, et jätkusuutlikkuse radade kujundamine mis võimaldab luua jätkusuutlikuma COVID-19-järgse maailma.

Konsultatsioonide käigus neljal teemal – Jätkusuutlikkuse juhtimine, Teadussüsteemide tugevdamine, Elastsed toidusüsteemid ja säästva energia sai selgeks, et esilekerkiv teema ja loodetavasti on pandeemia püsiv pärand, et "muutused on käeulatuses". Oli au, et ISC sai ÜRO Peaassambleel kokku kutsuda oma ülemaailmse teaduse hääle osana kõrvalüritusest, kus osales Ban Ki-moon ja mida toetas Norra välisministeerium ning Lõuna-Aafrika teadus- ja innovatsiooniosakond.

Neli temaatilist aruannet koos multimeedia veebisaidiga avaldatakse 2021. aasta jaanuari lõpus. Loodetakse, et aruandeid saab kasutada jätkusuutlikkuse edendamiseks erinevatel konverentsidel ja veebikogunemistel, mis puudutavad samu teemasid, mida selle konsultatsiooniprotsessi käigus arutatakse.

Milline on teie püsiv tähelepanek ISC-s töötamise ajal? 

Et ühinemine oli õige otsus. Nagu ÜRO peasekretär on sel pandeemiaaastal – mil tähistame ka ÜRO 75. aastapäeva – korduvalt maininud, on meil vaja mitmepoolsust, mis on rohkem võrgustunud, kaasavam ja vastupidavam, et kiiresti reageerida. muutuv ohtude, võimaluste maastik ja meie kui inimeste võime olla vastupidavad.

Ja me vajame ka mitmepoolset teadusorganisatsiooni, mis tooks kaasa täielik jõud, loovus ja teadmised teadusringkondade kogu selle mitmekesisuses. Edu pandeemiast ülesaamisel ei seisne ühes distsipliinis või ühes lähenemisviisis ühes piirkonnas või riigis, vaid loodus- ja sotsiaalteaduste, teadlaste ja poliitikakujundajate lähendamises üle kogu maailma. Nii etendab ISC keskset rolli normide ja standardite kehtestamisel või ülemaailmsel kokkuleppel rahvusvahelise koostöö tegemisel üha enam polariseeruvas maailmas.

Millele peaksid ISC liikmed 2021. aastal mõtlema?

Mitte tõmbuda elevandiluust torni, mitte lasta end heidutada kliimasalgajatest, pandeemia vandenõulastest, manipuleerivatest poliitikutest. Ma arvan, et ISC liikmete väljakutseks on pidada meeles 2021. aastal saabuvat infodeemiat – mitte ainult koos pandeemiaga –, vaid ka seetõttu, et see on kliima ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks kriitiline aasta. Aasta pakub teadusele nii palju väljakutseid, millele peame lugupidavalt lähenema, eetiliselt ja vastutustundlikult. Ja see on veel üks aasta, et kaitsta teaduse ja teadlaste vabadust ja sõltumatust.

Mind julgustab, kui näen, kuidas ISC investeerib innovatsiooni, kui on vaja suhelda poliitikakujundajate ja avalikkusega teaduse võimalustest – ja piiridest – meie globaalsete väljakutsete lahendamisel. Olen põnevil ISC-st ja selle jätkuvast teekonnast teaduse globaalse hääle tugevdamisel ja mis kõige tähtsam, selle nägemuse elluviimisest teadusest kui ülemaailmsest avalikust hüvest.