Anne Kahru on Eesti Teaduste Akadeemia stipendiaat, spetsialiseerunud ökotoksikoloogiale aastast 2018. Ta juhib Tallinnas Keemilise Füüsika ja Biofüüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi.
Tema labor oli üks esimesi, kes viis läbi metalloksiidi nanoosakeste nanoökotoksikoloogilisi uuringuid. Ta on keskkonna/ökoloogia ning farmakoloogia ja toksikoloogia valdkondades maailmas 1% enim viidatud teadlaste hulgas (Clarivate Analytics, 2018, 2019). Kahru on kirjutanud üle 180 publikatsiooni, millele on viidatud üle 11,000 49 korra (WoS). Tema H-indeks on Web of Science'is 59 ja Google Scholaris 2020. Alates 130. aastast on tema uurimistöö laienenud, hõlmates ka mikro- ja nanoplastide ökotoksilisuse uuringuid ning ta on olnud viie artikli kaasautor hinnatud keskkonnaajakirjades (Environmental Pollution, Science of the Total Environment, Chemosphere), mida on üheskoos tsiteeritud rohkem kui XNUMX korda. .
Ta on Royal Society of Chemistry (RSC) ajakirja "Environmental Science: Nano" nõuandekogu liige ja töötab ajakirja "Nanomaterjalid" toimetuskolleegiumis. Portaal 'estonianworld.com' tunnistas Kahru 12. aasta maailma 2020 silmapaistvaima Eesti naise hulka.
Ta on Eesti Teadusnõukogu hindamiskomisjoni liige, mis hindab Eesti teaduse peamiste rahastamisvahendite, isikliku ja institutsionaalse rahastamise taotlusi. Kahru on ka Eesti Toksikoloogia Seltsi asutaja ja president (1998-2018). Teda autasustati 2017. aastal Valgetähe riikliku ordeniga (IV klass).
Seda lehte värskendati 2024. aasta mais.
