Selles aruandes tuuakse välja kaheksa kriitilist globaalset nihet, mis kiirendavad planeedi kolmekordset kriisi – kliimamuutused, looduse ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning reostus ja jäätmed.
Kaheksateist kaasnevat muutuste signaali, mille tuvastasid sajad ülemaailmsed eksperdid piirkondlike ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus, mis hõlmasid ka noori, annavad sügavama pilgu nii positiivsetele kui ka negatiivsetele võimalikele häiretele, milleks maailm peab valmistuma.
Uutel silmapiiridel liikumine – ülemaailmne prognoosimisaruanne planeedi tervise ja inimeste heaolu kohta
ÜRO keskkonnaprogramm (2024). Navigeerimine New Horizonsis: globaalne prognoosiaruanne planeedi tervise ja inimeste heaolu kohta. Nairobi. https://wedocs.unep.org/20.500.11822/45890
Aruande allalaadimineAruandes välja toodud peamised nihked ja muutuste signaalid hõlmavad järgmist:
Eeldatakse, et nõudlus kriitiliste haruldaste muldmetallide, mineraalide ja metallide järele, et kiirendada üleminekut nulli, kasvab 2040. aastaks neli korda, suurendavad nõudmised süvamere kaevandamiseks ja isegi kosmosekaevandamiseks. See kujutab endast potentsiaalset ohtu loodusele ja bioloogilisele mitmekesisusele, võib suurendada saastet ja jäätmeid ning tekitada rohkem konflikte.
Kui igikelts soojeneval planeedil sulab, võivad iidsed organismid, mis võivad olla patogeensed, vabaneda, põhjustades suuri mõjusid keskkonnale, loomadele ja inimestele. See nähtus on juba viinud Siberis siberi katku puhanguni.
Kuigi tehisintellekt ja digitaalne ümberkujundamine võivad tuua kasu, sellel on keskkonnamõjud – näiteks suurenenud nõudlus kriitiliste mineraalide ja haruldaste muldmetallide elementide ning veeressursside järele, et rahuldada andmekeskuse nõudmisi. Tehisintellekti kasutamine relvasüsteemides ja sõjalistes rakendustes ning sünteetilise bioloogia arendamine vajavad hoolikat ülevaatamist läbi keskkonnaobjektiivi.
Relvastatud konfliktid ja vägivald sagenevad ja arenevad. Need konfliktid põhjustavad ökosüsteemi degradeerumist ja saastumist, mis toob kaasa tagajärjed haavatavatele elanikkonnarühmadele.
Sunniviisiline ümberasumine suurendab inimeste tervise- ja keskkonnamõju. Üks 69-st inimesest on nüüd sunniviisiliselt ümberasustatud – see on peaaegu kaks korda suurem kui kümnendi tagune arv. Konfliktid ja kliimamuutused on peamised tõukejõud.