Registreeri

Kliimameetmetega seotud rahvusvahelise teaduskoostöö kaitsmine ja edendamine

Ülemaailmne teadusringkond kutsub üles jätkama teadusliku uurimistöö ja koostöö toetamist, et reageerida kliimamuutustele, mis on meie aja üks keerulisemaid ja pakilisemaid globaalseid kriise.

Rahvusvahelise Teadusnõukogu (ISC) avaldus ja Sidusasutused* juhib tähelepanu kliimamuutustega seotud uuringute praegusele keerulisele olukorrale, mida iseloomustavad rahastamise kärpimine ja pakiline vajadus kaitsta teadustulemusi, säilitada teaduslikku usaldusväärsust ning suurendada usaldust teaduse ja teadusasutuste vastu kaasava ja koostööl põhineva lähenemisviisi kaudu.

ISC ja selle sidusorganisatsioonid kohustuvad tegema koostööd paljude sidusrühmadega, sealhulgas rahastajate, valitsuste, mitmepoolsete institutsioonide, laiema teadusringkondade ja avalikkusega, et kaitsta ja edendada rahvusvahelist teaduskoostööd kliimaseire ja -meetmete valdkonnas.

väljavõte

Inimtekkelised kliimamuutused on üks keerulisemaid ja pakilisemaid kriise, millega inimkond silmitsi seisab. Seda iseloomustavad omavahel seotud mõjud, ebavõrdne haavatavus ja vajadus ühtse tegutsemise järele ülemaailmsel tasandil, mida täiendavad kontekstipõhised lahendused, mis arvestavad geograafilise, ajaloolise, sotsiaal-majandusliku ja kultuurilise mitmekesisusega.1Rahvusvaheline teaduskoostöö on sellistele kollektiivsetele väljakutsetele reageerimiseks hädavajalik. See hõlbustab rahaliste ja inimressursside koondamist, parandab andmete jagamist ning edendab teaduslikku arengut, kaasates andmeid ja vaatenurki erinevatest kontekstidest. Näiteks valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) on olnud kliimamuutuste uuringute, poliitika ja rahvusvaheliste läbirääkimiste oluliseks hõlbustajaks. Koostöö tugevdab teaduslikku konsensust ja loob tingimused tehnoloogiasiirde, poliitilise koostöö ja teadusdiplomaatia võimaldamiseks. Ülemaailmne teadusringkond kutsub üles jätkama teadusliku uurimistöö ja koostöö toetamist, et lahendada pikaajalisi probleeme, mis mõjutavad oluliselt meie heaolu.   

Kohanemis- ja leevendusstrateegiate toetamiseks, tehnoloogia arendamise võimaldamiseks, pikaajalise planeerimise toetamiseks ja säästva arengu laialdase kasu pakkumiseks on vaja usaldusväärset ja ajakohast kliimateadust. Jätkusuutliku andmete kogumise ja jagamise suutlikkuse ja võimaluste õõnestamine ohustab meie võimet reageerida kliimamõjudele nii täna kui ka tulevikus. Näiteks kliimavaatluste alahindamine vähendab oluliselt meie võimet prognoosida äärmuslikke ilmastikunähtusi ja anda varajast hoiatust. Ilma jagatud teadmiste ja varajase hoiatamiseta suurendab selliste sündmuste suurenenud kokkupuude ja haavatavus taastumise ja ülesehituse kulusid. 

Praegune keeruline ja keeruline olukord on tekitanud märkimisväärseid takistusi kliimaga seotud uuringutele ja koostööle, samuti teaduslike teadmiste rakendamisele kontekstipõhistes leevendus- ja kohanemismeetmetes. Mitmes maailma piirkonnas on teadus- ja arengukoostööprogrammide rahastamine märkimisväärselt vähenenud.2Nendest kärbetest tulenev terav ressursipuudus kujutab endast eksistentsiaalset ohtu pikaajalistele võrgustikele ja institutsioonidele, mis on toiminud ülemaailmse kogukonna koordineeritud teadmiste arendamise platvormidena ning mida tunnustatakse nende positiivse mõju eest riiklikul ja piirkondlikul tasandil.  

See olukord annab võimaluse ümber mõelda, kuidas kliimamuutustega seotud teadust rahastatakse, ellu viiakse ja poliitikasse integreeritakse. Kliimauuringute rahastamise jätkusuutlikkuse eest tuleb vastutust jagada õiglasemalt, kuna need investeeringud toovad kasu kogukondadele kogu maailmas.  

Samuti on vaja kaitsta teaduslikke väljundeid, sealhulgas andmeid (näiteks ajaloolisi seireandmeid), ning tagada, et neid arendatakse ja jagatakse kaasavamalt ning et need on kättesaadavad, läbipaistvad ja sõltumatud.  

Sama pakiline on vajadus säilitada teaduslik terviklikkus ja edendada avalikkuse usaldust teaduse ja uurimisasutuste vastu. Praeguses globaalses kontekstis, kus väärinfo, desinformatsioon ja andmete valesti tõlgendamine on muutunud suureks probleemiks, on teadusringkondade jaoks olulisem kui kunagi varem näidata uuringute asjakohasust ning edendada teabe avatust uuringute läbiviimise ja nende kohta teabe edastamise kohta.3Selleks on olulised tugevad struktuurid ja ressursid, mis kaitsevad läbipaistvust ja loovad sotsiaalset usaldust.  

Teadus saab panustada oluliste ühiskondlike, majanduslike ja keskkonnaalaste tulemuste saavutamisse4Tunnistades lühiajaliste ja keskpika perioodi majanduslike ja poliitiliste näitajate reaalsust, tuleb teaduslikele jõupingutustele võimaldada pikaajalist ühiskondlikku kasu ja töötada suurte globaalsete probleemide lahendamise nimel. Kliimaprobleemiga tegelemine nõuab ka pühendumist sellele, et teadus oleks avatum, kaasavam ja tegutsemisvõimelisem ning et tugevdataks tugevat rahvusvahelist koostööd ja ühist tegutsemist ühiskonnaga. 

Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ISC) ja selle allüksused kutsuvad rahastajaid, valitsusi, mitmepoolseid institutsioone, teadusringkondi ja laiemat avalikkust üles tegutsema otsustavalt, et kaitsta ja edendada rahvusvahelist teaduskoostööd kliimaseire ja -meetmete alal. Me tunnustame usaldust ja ressursse, mida valitsused ja rahastamisasutused on seni teadmiste arendamisse investeerinud.  

Jagatud vastutuse tundega ja muutuvate globaalsete olude valguses, mõistes, et dialoog ja kriitiline uurimistöö on mõju saavutamiseks hädavajalikud, kohustume tegema järgmisi samme: 

  • Suutlikkuse suurendamine teadusringkond osaleda kaasavates ja poliitikakujundajate, rahastajate ja avalikkusega ühiselt loodud protsessides; luua paremaid suhteid loodus-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahel; töötada selge ja kättesaadava sõnumi väljatöötamise nimel globaalsete keskkonnamuutuste ja nende tagajärgedega seotud tõendite kohta; tagada usaldusväärsete andmehoidlate kättesaadavus kvaliteetsete andmete kureerimiseks, säilitamiseks ja jagamiseks; ning toetada teadusuuringute hindamise ja avaldamise süsteemide reformi, et paremini tunnustada ja motiveerida sotsiaalselt olulist ja teaduslikult ranget tööd. 
  • Töötamine mitmesugustega rahastajad, kaasates teaduse ja arendustegevuse avaliku ja erasektori ning filantroopilisi rahastajaid, et tagada kliimateaduse pikaajaline, läbipaistev ja jätkusuutlik rahastamine avaliku hüve teenistuses, rõhutades samal ajal vajadust struktuuride ja rahastamise järele, mis toetavad läbipaistvust, paremat sotsiaalset kaasatust ja oskuslikku suhtlust, ilma milleta on kliimateadus endiselt haavatav nii väärinfo kui ka tegevusetuse suhtes.  
  • Toetamine poliitikakujundajad teadusuuringute sidumisel avaliku poliitikaga kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning rahvusvahelise koostöö edendamisel kliimamuutustega toimetulekuks.   
  • Töö mitmepoolne süsteem kaitsta ja suurendada teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni rolli säästva arengu hoovana, võimaldada teaduslike teadmiste võrdset jagamist ning ergutada investeerima teadusdiplomaatiasse, et rakendada teaduskoostööd ülemaailmse hüvangu nimel ning panustada rahu, julgeoleku ja heaolu saavutamisse. 
  • Suhtlemine laiem avalikkus toetada ühiselt investeeringuid teadusesse ja teaduskoostöösse ning võimaldada läbipaistvat, kättesaadavat, asjakohast, usaldusväärset ja kontekstipõhist teavet kliimamuutuste ja nendega seotud jätkusuutlikkuse probleemide kohta. 

Rahvusvahelise teaduskoostöö kaitsmine ja edendamine ei ole valikuline; see on pakiline vajadus. Koostöö käib käsikäes teaduslike teadmiste arendamise ja jagamisega avatud, kaasaval ja tegutsemiskõlblikul viisil. Rohkem kui kunagi varem vajame mitmekesist ja koostööl põhinevat kliimateadust, et reageerida kliimakriisile terviklikumalt ja tõenditel põhinevamalt, tuues kasu kogukondadele, rahvastele ja planeedile ning kõigi heaolule.  


. Sidusasutused on ühised teadusalgatused ja -programmid, mida toetavad ühiselt ISC ja teised rahvusvahelised ja valitsustevahelised organisatsioonid. Järgmised on seda avaldust toetanud:


Kontakt

Megha Sud

Megha Sud

Teaduse vanemametnik

Rahvusvaheline teadusnõukogu

Megha Sud

Olge meie uudiskirjadega kursis

Pilt: Professor Ed Hawkins (Readingi Ülikool), CC BY 4.0